2006/2007.õa. BIOLOOGIAOLÜMPIAADI KOOLIVOOR XI-XII KLASS Vastused vormistada arvutil ning varustada korrektsete viidetega allikale! (2006.a loodusajakirjad jm) Esitada bioloogiaõpetajale hiljemalt 15. novembril 2006. Kool...Tallinna Arte Gümnaasium................. 1. küsimus On teada, et kalad käituvad ohu korral (kas röövkalade lähenedes vm) väga eriliselt. 1. Millise meele abil nad saavad selleks signaali? Nad saavad infot ohu korral küljejoonest. Bioloogia 7. klassile, [WWW] http://www.avita.ee/pdf/bio_p6hikoolile_Iosa.pdf 2. Mis on kaladele ohusignaaliks? Kuidas see tekib ja levib? Ohusignaaliks on vee
kiirus (paokiirus) on 11,2 km/s, aga Jupiterilt lahkumiseks on vaja kiirust 61 km/s. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eelsalu, H. Astronoomialeksikon. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. 2. Eesti Entsüklopeedia. 6. köide. Tallinn, Valgus, 1992. 3. Veltmann, Ü. Marss. Planeet, kus on elu? Tallinn, Valgus,1968. 4. Veskimäe, R. Universum. Tallinn, Loodusajakirjad, 1998. 13
metsaseadus laienes Eesti aladele). 18. sajand rajati hulgaliselt mõisaparke (u 1300). Klassikaline looduskaitse sündis 19. sajandil. 1853 asutati Eesti Loodusuurijate Selts; 1910 I looduskaitseala Eestis (Vaika Linnukaitseala); 1913 asutati Saaremaa Loodussõprade Selts; al 1924 loodi uusi looduskaitsealasid (Harilaid, Abruka jne) Iseseisvunud Eestis loodi looduskaitseks, jahipidamiseks ja metsa kasutamiseks vastav reeglistik; hakkasid ilmuma loodusajakirjad: "Eesti loodus", "Loodusvaatleja", "Loodus" jne. 1935 I looduskaitseseadus; 1936 tööd alustas I riiklik looduskaitseinspktor dr. G. Vilbaste; 1938 II looduskaitseseadus. Pärast II MS läks aastaid, enne kui taaselustati tegevuse katkestanud ühiskondlikud looduskaitseorg-d. 2. Demograafiline plahvatus rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul. 19. sajandi alguses
annaabi.ee 
