Maailmamere taseme tõusu ei mõjuta – sademed! Autotroofid – TAIMED! Tsüanobakterid ja vetikad. Heterotroofid – kõik loomad, seened ja bakterid! Kuidas veepuudust parandada? Vett kokku hoida ja korduvkasutada. (vihmavee kogumine) CO2 tõuseb meres, mida teeb PH-tase? Langeb. (kui co2 tõuseb, siis ph tase langeb) Kohastumine: kaitse – hoiatusvärvus, talveuinak. Pärilik järglaspõlvkonna värk. (minu mäletamist mööda oli mingi jänestega seotud küsimus. Not sure) Kes jääb loodulikus valikus ellu? Parimini kohastunud! Säästva arengu printsiip – põhiideeks on looduse järjepidevuse tagamine selliselt, et elusloodus ei satuks hävimise ohtu. (taastuvad energiaallikad, keskkonnasõbralikud tooted, tagada jätkusuuteline areng) Keskkonnakaitse printsiibid – säästva arengu printsiip; loodusressursside mitmekülgse kasutamise printsiip; ennetava tegevuse printsiip; jäätmete minimiseerimine ja taaskasutamine; parim võimalik tehnoloogia; parim
neid, keda on vaja ravida ja ülal pidada? Selle peale tasuks mõelda. 2) Uus katkuliik bartonella viirusest. Teadlased on avastanud, et rottide seas levib uus haigus, mis võib kanduda inimestele ja tekitada tõsiseid südamevaevusi. Peale südame võivad nad inimesel kahjustada ka põrna ja närvisüsteemi. Seda levitavad eelkõige rändrotid, keda leidub rohkesti nii Euroopas kui kogu maailmas. 3) Siberi katk ehk antraks. Oma loodulikus vormis on tegemist peamiselt loomade haigusega, mis levib inimestele harva ja mida ei anta pea kunagi edasi inimeselt inimesele. Inimese poolt töödelduna on antraksi bakterist saanud aga väga tõsiseltvõetav bakterioloogiline relv. Bioloogilise relva tootmine on aga väga kallis ja jõukohane vaid väga vähestele riikidele ning üldiselt karmi kontrolli all. Levinuim on nahavorm.Tekib punn, mis laieneb haavandiks, sellele järgneb gripitaoline seisund.
- hallikassinine värvus ja roiskunud õhk (viitab halvasti õhustatusele) 3) Üleminek: - terav (rebenenud) üleminek 4) Alumine kiht: - plaatjalt murenev - tihenenud üksikteraline (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuragregaatidega muld - ebaühtlane sügav juurestatus - vähesed ja mittevertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) * Lasuvustihedus Dm mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (loodulikus lasuvuses) g cm -3 (Mg m-3) Dm = M/m, kus Dm mulla lasuvustihedus m absoluutkuiva mulla mass silindris (g) V silindri maht (cm3) Mulla lasuvustihedus sõltub: 1) mulla lõimisest 2) huumusesisaldusest (mida huumuserikkam seda kobedam) 3) struktuuri vastupidavusest 4) lasuvuse iseloomust (osakeste asetus üksteise suhtes) 5) sademetest (sademeid rohkem, tihedus väiksem) 6) bioloogilisest aktiivsusest
annaabi.ee 
