MTÜ Sipa naisselts Sipa Naisselts alustas tegevust 2002. aasta märtsis. Seltsi eesmärk on ühistegevuse algatamine ja aktiviseerimine oma koduküla elanike hulgas. Traditsioonilised üritused on naistepäeva tähistamine, heakorrapäevad, suvised ekskursioonid, ühised teatrikülastused ja esimese advendi jõulukontserdid. Sipa Naisseltsil on praegu 18 liiget, nii eakaid prouasid kui noori emasid. Naisseltsil on oma logo ja logoga T-särgid. Sipa Naisselts oli endise Loodna valla piirkonna naisseltside kokkusaamise algataja. Sipa Naisselts tänab Loodna Vabaajakeskuse sihtasutust, kes on seltsi projektide rahalistelt toetanud. Sipa Naisseltsi esinaine on Anneli Looring, kes valiti sellesse ametisse seltsi asutamisel. Anneli Looring on lahutatud ja 3 lapse ema. Lisaks Sipa Naisseltsi juhatamisele tantsib ta Sipa naisrahvatantsurühmas "Külapiigad" ja laulab Sipa ansamblis "Cantare". Samuti on ta teinud ligi 10
küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu magistraalile. Kihelkonnad Rapla Kohila Juuru Käru Kehtna Raikküla Märjama Vigala Loodna LOODUS Maakonna geoloogilise aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi liivakividel ja savidel; nimetatud settekivimite all on moonde- ja tardkivimid: graniidid, gneissid, kildad. Maastikuliselt jaguneb maakond neljaks: Põhja-Eesti lavamaa, Lääne- Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Maakonna läbib Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti vesikondi eraldav veelahe. Siit saavad alguse Soome lahte voolavad Keila (koos lisajõe
jne. Märjamaad on esmakordselt mainitud 1364. aastal seoses Märjamaa Maarja kirikuga. Kiriku ümber hakkas arenema kirikuküla. Alevik tekkis 19. sajandi teisel poolel. RaplaVirtsu raudtee avamine 1930.ndate aastate algul andis tõuke aleviku edasisele arengule. 1945. aastal sai alevikust alev. 1990.ndadel aastatel ei soovinud alev linna staatust. Tänane Märjamaa vald tekkis Märjamaa alevi, endise Märjamaa valla ja Loodna valla ühinemisel 28. oktoobril 2002. aastal. Raikküla vald asub Raplamaa keskosas Eestimaa südames. Kui Rapla linn, Märjamaa ja Järvakandi alev ühendada mõttelise joonega, siis enamuse moodustunud kolmnurgast hõlmab Raikküla vald. Raikküla valla piir asub Tallinnast ca 60 km, maakonna keskusest Rapla linnast, Märjamaa ja Järvakandi alevist ca 4 km kaugusel. Raikküla vald piirneb Rapla, Kehtna ja Märjamaa vallaga. Valla asukohast
annaabi.ee 
