tenderpostid. Need on vertikaalselt asetatud postid, mis hoiavad palke sirgena ning mitte laiali vajumast. Palkmaja puhul on tähtis silmaspidada selle vajumist. Palk kahaneb vertikaalselt kordades vähem kui horisontaalselt. Palkmaja võib 1 meetri kohta vajuda 4 cm (vert. asetatud palgid) Seda arvestada postide pikkuste lõikamisel. Ei tahaks, et ülemised palgiread tenderposti peale kandma jääks. Postide tegemisel võib loomingulisust ära kasutada. Võtke aega mõõtmiseks ja loodimiseks. Kokkuvõte: Referaati koostades sain teada, et palkmaja renoveerimisel tuleb olla väga tähelepanelik ning see nõuab aega. Objekt tuleb ilusti ülevaadata ja olla tähelepanelik vahetamistvajavate asjade vahetamisel. Kasutatud materjal: · http://kuidasehitada.com/palkmaja-renoveerimine/ · http://www.sisustusweb.ee/uudis/787/palkmaja-taastamist-alusta- vundamendist.html
Selle järel pööratakse pikksilma 180 kraadi. Kui mull ei kaldu väljapoole sisemist jaotusringi, on tingimus täidetud. Sellest suurem kõrvalekalle tuleks justeerida. Kõrvalekalde suurus on kahekordne viga. Pool kõrvalekaldest parandatakse vesiloodi justeerimiskruvide (enamasti kahe) pööramisega. Järgnevalt viiakse mull keskasendisse tõstekruvide pööramisega. Kuivõrd ümarvesilood on paigalduslood instrumendi esialgseks loodimiseks, siis on see silindrilise vesiloodiga instrumentide puhul tehnilistel nivelleerimisel rohkem mugavuseks vajalik kontroll, sest ümrvesiloodi väiksemate hälvete puhul kulub lihtsalt rohkem aega kontaktvesiloodi mulli otste kujutiste kohakuti viimiseks, aga suuremate hälvete puhul on võimalik teha ka esialgne paigaldus silindrilise vesiloodi abi. 2. niitristiku horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega (vertikaalniit peab olema vertikaalne)
annaabi.ee 
