Montreal (3 326 510), Vancouver (1 831 665) ja Ottawa-Hulli linnastu oma 1 056 000 elanikuga. Torontos, Vancouveris ja Montrealis ehk riigi kolmes suurimas linnas elab kokku koguni 31% kogu Kanada rahvastikust. Haldusjaotus. Kanada jaotatakse 10-ks provintsiks ja 2- ks territooriumiks. Provintsid on Alberta, Briti Kolumbia, Manitoba, New Bruinswick, Newfoundland ja Labrador, Nova Scotia, Ontario, Prints Edwardi saar, Quebec ja Saskatchewan. Kaks territooriumi on Yukoni ning Loodeterritoorium. Majandus. Kanada on väga kõrgelt arenenud riik (kuulub niinimetatud "Põhja" riikide hulka), mida ilmekalt tõestab see, et RKP ehk sissetulek ühe inimese kohta oli 1996. aastal koguni 22 333$. Kõrget arengutaset näitab ka see, et põllumajandus andis kõigest 2%, tööstus 26%, teenindus aga koguni 72% RKP-st. Haridustase ja eluolud Piirkond Keskmine Sünde 1000 Kirjaoskus RKP eluiga inimese kohta
Aastani USA geograafiline areng 1776-1959 · 1776:13 ... 1959: 50 · Osariigid kas Commonwealth (of Vriginia, Massachusetts, Pennsylvania) või State (of, ülejäänud), erand Washington District of Columbia (W.D.C) · Uue ühisriigi nimi 9.9.1776 United States (Of America) · 1783 Pariisi rahuleping kahekordistas USA territootiumi · Lisaalast sai föderaalriigi esimene ühisvara, mille maa-alade müümine andis raha USA riigikassasse 1. Loodeterritoorium · Uusasutuse vaba levimine apalatsidest läände, kus asusid Ohio ja Tennessee suured metsad · Esialgu uue territooriumi asustamine 1. Northwest Ordinance = Loodeterritoorium rajati kongressi määrusega 1787 · Nn. Ohio ala, mis allus kongressile · Piirkonna asustamine kindla kava järgi · Juhib spetsiaalne kuberner ja eeskuju edaspidiseks · Orjus selles piirkonnas algusest saadik keelatud !
annaabi.ee 
