kultuuridele oma toitainetevaeguse tõttu ei sobi. Loomulikult sobivad astelpajule ka teised kergemad mullatüübid, nende seas ka hästi mineraliseerunud turvasmuld. Täiesti sobimatu on astelpaju istandikuks raske savimaa, sest see ei lase läbi vett ega õhku. Need kaks tegurit on astelpaju juurtele tingimata vajalikud juuremügarate moodustumiseks, sest koos õhuga pääseb juurtele ligi ka gaasiline lämmastik. Istandiku alla valitakse tavaliselt kas tasane või ka kerge lõuna- ja loodesuunalise kallakuga maatükk. Kevadised öökülmad astelpaju enamasti ei ohusta. Seetõttu võib neid istutada ka kallaku alaossa. Enne istandiku rajamist on soovitatav teha mullaanalüüsid. Astelpaju vajab kõrge ja kvaliteetse saagi saamiseks mullas piisavalt toitaineid. Rajamiseelne mullaharimine Maatükk istandiku rajamiseks tuleb ette valmistada juba eelmisel suvel. Mulla pideva harimisega surutakse maha mitmeaastataste umbrohtude vohamine
naabrusaladega toimis varasemalt ValgaHärgmäeKarksi maantee kaudu. Pärast riigipiiri kehtestamist jäi ValgaKarksi maantee algusosa Valgast Holdreni Läti territooriumile ning Taagepera, Holdre ja Koorküla inimesed pidid Valka pääsemiseks liikuma ringiga Helme kaudu või kasutama kehva külavaheteed läbi Aitsre ja Mäemõisa.67 See muudatus ongi hilisemal ajal suunanud kogu Valgast väljuva loodesuunalise liikluse tänapäevasele Valga Uulu maanteele, mis hetkel toimub suuremal määral nii Viljandi kui Pärnu suunas kuni Karksi-Nuia ristini üht ja sama maanteed pidi. Samas kui varem toimus nii Pärnu kui Viljandi suunaline liiklus Valgast väljudes erinevat aga samas otsemat marsruuti pidi. Esimestel iseseisvusaastatel tundus linna olukord ühenduse pidamisel Eesti suunal olevat eriti keeruline, kuna lisaks loodesuunalise ValgaKarksi maantee läbilõikamisele katkes
annaabi.ee 
