Liit, kuhu võeti ka Prantsusmaa · Prantsusmaal sai võimule hukatud kuninga vend Louis XIII>Valge terror> 1830 Juuli rev>Bourbonide kukutamine>võimule uus kuningas · 1848.a Uus Rev.>presidendiks sai Napoleoni vennapoeg 1) 1852 kuulutas end keisriks · 1870.a algab Prantsuse-Preisi sõda>1871.a on preislased Pariisis.>Rahvuslik häbi Venemaa · Territoriaalsed liitmised: 1) 18. Saj Baltikum, Valgevene, Ukraina, Venemaa loodenurk 2) 19. saj I poolel Soome, Poola (osa sellest), Bessaraabia, Kaukaasia, Kasashtan 3) 19. Saj II poolel Tsetseenia, Amuurimaa, Sahhalini saar · 1801-1825.a valitses Aleksaner I , kes sai troonile pärats isa surma Paul I tapmist 1) Vene viimased keisrid: Paul I Aleksander I Nikolai I Aleksander II Aleksander III Nikolai II
ja Ahja ümbruskonnad. Ajaloolise Võrumaa lääneosa hõlmas ka Hargla, Karula ja Kaagjärve ümbrusi, mis kuuluvad kaasaegse Valgamaa kooseisu. Ajaloolisse Võrumaasse kuulus 20. sajandi algul 8 kihelkonda. Ükski kaheksast kihelkonnast ei asu täies mahus kaasaegse Võrumaa alal. Kolme kihelkonna -- Urvaste, Rõuge ja Vastseliina -- keskused jäävad kaasaegse Võrumaa aladele. Urvaste kihelkonnal asub küll valdav enamik alasid kaasaegse Võrumaa aladel, kuid ta loodenurk Truuta ja Koigu mõisate ümbruses jääb kaasaegsele Valgamaale. Ka Rõuge kihelkonna valdav enamik alasid asub kaasaegsel Võrumaal, kuid ta kirdenurk Leevi mõisa ümbruskonnas jääb Põlvamaale. Vastseliina kihelkonna enamik alasid asub samuti kaasaegse Võrumaa aladel, kuid Orava mõisa suur piirkond ta põhjaosas jääb Põlvamaale. Kanepi kihelkond jääb täies mahus kaasaegse Põlvamaa aladele. Põlva kihelkonnast jääb Põlvamaa aladele umbes kolmveerand; kihelkonna
vihma sajab novembrist aprillini. ● Tegemist on vahemerelise kliimaga. ● Keskmine temperatuur suvel on 30°C ümber ja talvel 13°C ümber. ● Enamuses Jordaaniast on kõige külmem kuu jaanuar ja kõige palavam kuu august. ● Jordaania idaosa on valdavalt kõrb ja mõnel pool stepp. ● Jordaanias on piirkondi (näiteks lõunapoolsed kõrbealad), kus aastane sademete hulk on väiksem kui 50 mm. Samas on seal ka alasid (nt maa loodenurk), kus aastas sajab enam kui 500 mm. ● Veestik on vähene. ● Esineb kuivanud jõesänge – vadisid, tihti lõpevad jõed liivas. Suurim jõgi on läänepiiril voolav Jordani jõgi. ● Samuti esineb vaid vihmaperioodil veega täituvaid järvi. Suurim järv samuti läänepiiril asuv Surnumeri. ● Maaharimise ja niisutamisega on sageli probleeme, kõik sõltub sademetest. Loodusvarad ● Maavarasid on vähe. Kasutuskõlblikku põllumaad on
annaabi.ee 
