oktoobril 1942. lasti Herbert Brede Norilski laagris maha. Eduard von Salza Sünni- ja surmakuupäev: 16. aprill 1885-23. jaanuar 1946 Oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane. Kui algas Eesti Vabadussõda (1918 1920) 29. jaanuarist määras Eesti Merejõudude juhataja, Salza Eesti merejõudude staabi ülemaks. 18. juulil astus Loodearmeesse, kus ta oli kuni selle lagunemiseni. Kui Vabadussõda oli võidetud, asus Salza uuesti Eesti Merejõudude Staabi ülemaks. Merejõudude Staabi ülem oli Salza 19201925, sellel ametikohal tõusis ta mereväekapteniks (1922). Eduard von Salza Salza pidas samuti Kõrgemas Sõjakoolis meresõja ja Click to edit Master text styles mereasjanduse loenguid. 1925. aastaks oli ta dotsent
5 bolsevismioht. 1919 suur mure Eesti vasakjõudude mõisnikevastasus, üleskutsed võtta tasuta ära maaomand. Seetõttu mindigi osalema Eesti poliitilisse ellu.1/3 mõisamaadest oldi nõus loobuma, sellest, mis polnud pikemat aega kasutuses olnud. Et võtku riigimaast talude jaoks, ka linnadelt ja kirikult. Süvendasid koostööd parempoolsetega, kes vähemalt pakkusid maa eest tasu. Suure südamesoojusega suhtuti Landesveeri ja Loodearmeesse. Landesveeri kaotus osutus suureks löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. Usuelule enam tähtsust omistanud isikud, kes seni olid seotud olnud Tõnissoni juhitud erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 -
5 bolševismioht. 1919 suur mure Eesti vasakjõudude mõisnikevastasus, üleskutsed võtta tasuta ära maaomand. Seetõttu mindigi osalema Eesti poliitilisse ellu.1/3 mõisamaadest oldi nõus loobuma, sellest, mis polnud pikemat aega kasutuses olnud. Et võtku riigimaast talude jaoks, ka linnadelt ja kirikult. Süvendasid koostööd parempoolsetega, kes vähemalt pakkusid maa eest tasu. Suure südamesoojusega suhtuti Landesveeri ja Loodearmeesse. Landesveeri kaotus osutus suureks löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. Usuelule enam tähtsust omistanud isikud, kes seni olid seotud olnud Tõnissoni juhitud erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna – see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 -