Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"loodearmeesse" - 3 õppematerjali

Kaitseväe juhid
16
pptx

Kaitseväe juhid

oktoobril 1942. lasti Herbert Brede Norilski laagris maha. Eduard von Salza Sünni- ja surmakuupäev: 16. aprill 1885-23. jaanuar 1946 Oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane. Kui algas Eesti Vabadussõda (1918­ 1920) 29. jaanuarist määras Eesti Merejõudude juhataja, Salza Eesti merejõudude staabi ülemaks. 18. juulil astus Loodearmeesse, kus ta oli kuni selle lagunemiseni. Kui Vabadussõda oli võidetud, asus Salza uuesti Eesti Merejõudude Staabi ülemaks. Merejõudude Staabi ülem oli Salza 1920­1925, sellel ametikohal tõusis ta mereväekapteniks (1922). Eduard von Salza Salza pidas samuti Kõrgemas Sõjakoolis meresõja ja Click to edit Master text styles mereasjanduse loenguid. 1925. aastaks oli ta dotsent

Ühiskond → Riigiõpetus
6 allalaadimist
Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939
29
docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

5 bolsevismioht. 1919 suur mure Eesti vasakjõudude mõisnikevastasus, üleskutsed võtta tasuta ära maaomand. Seetõttu mindigi osalema Eesti poliitilisse ellu.1/3 mõisamaadest oldi nõus loobuma, sellest, mis polnud pikemat aega kasutuses olnud. Et võtku riigimaast talude jaoks, ka linnadelt ja kirikult. Süvendasid koostööd parempoolsetega, kes vähemalt pakkusid maa eest tasu. Suure südamesoojusega suhtuti Landesveeri ja Loodearmeesse. Landesveeri kaotus osutus suureks löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. Usuelule enam tähtsust omistanud isikud, kes seni olid seotud olnud Tõnissoni juhitud erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna ­ see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 -

Ajalugu → Eesti uusima aja ajalugu
14 allalaadimist
Sisepoliitika 1918-1939
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

5 bolševismioht. 1919 suur mure Eesti vasakjõudude mõisnikevastasus, üleskutsed võtta tasuta ära maaomand. Seetõttu mindigi osalema Eesti poliitilisse ellu.1/3 mõisamaadest oldi nõus loobuma, sellest, mis polnud pikemat aega kasutuses olnud. Et võtku riigimaast talude jaoks, ka linnadelt ja kirikult. Süvendasid koostööd parempoolsetega, kes vähemalt pakkusid maa eest tasu. Suure südamesoojusega suhtuti Landesveeri ja Loodearmeesse. Landesveeri kaotus osutus suureks löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. Usuelule enam tähtsust omistanud isikud, kes seni olid seotud olnud Tõnissoni juhitud erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna – see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 -

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun