kehtestati hirmuvalitsus (Eestit peeti ajutiseks ,,kartulivabariigiks", eesti sõdurid ei tahtnud nende poolel võidelda). Loodearmeed toetasid lääneliitlased. Augusti lõpus tegi Venemaa rahuettepaneku : sooviti murda ava piiramisrõngasse ja jätta Loodearmee ilma tagalast. Sept. Pihkvas toimunud kõnelustel ei saavutatud edu. Eesti toetas hoopis okt. alanud Judenitsi vägede pealetungi Petrogradile ja Loodearmee sai PA-lt lüüa. Valgekaartlaste salgad valgusid üle Narva jõe Eestisse, loodearmeelastelt võeti relvad ja nad koondati laagritesse Virumaale (suurem osa suri) Narva kaitselahingud : Nov. algasid Narvas lahingud Eesti rahvaväe ja PA vahel. Samal ajal algasid Tartus rahuläbirääkimised (Vene pool kasutas pealetungikatseid surve avaldamiseks). Dets. õnnestus PA-l Krivasoo ja Vääska juures Narva jõest üle tungida, kuid löödi tagasi. Nov.-dets. kaotas PA 15 000 surnut ja 20 000 haavatut, eestlasi langes 2000.
kaubelda endale paremaid rahu tingimusi. Vabadus sõda lõppes (ja algas) Narva kaitsmisega. 4.10.1919 - II Balti Konverents. Selle tulemusena tegid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Venemaale ühise ettepaneku rahuläbirääkimiste alustamiseks. Soome tahtis rahuläbirääkimiste alustamise küsimuse Eduskunnale arutamiseks anda. Hiljem selgus, et Läti ja Leedu ei soovi veel Nõukogude Venemaaga rahu läbirääkimistele asuda. 11.11.1919 - Valitsus otsustas kõigilt taganevatelt Loodearmeelastelt relvad ära võtta. Loodearmee (venevalged) desarmeeriti. 16.11.1919 - Venelased alustasid üldist pealetungi Viru rindel. 39 RAHU LÄBIRÄÄKIMISED 19.11.1919 - Tõnissoni valitsus võttis vastu otsuse alustada Nõukogude Venemaaga rahuläbirääkimisi. Selleks moodustas valitsus erilise rahu saatkonna Eesti esimesest välisministri Jaan Poska juhtimisel. Saatkonda kuulusid neli liiget Piip, Seljamaa, Püümann ja Soots.