Aprillis toimus Lätis riigipööre. Eestlased olid lepinguliselt seotud veel vana valitsusega, mistõttu tekkis konflikt Balti Landeswehri ja Rauddiviisiga, mida koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz. 23. juunil sai Landeswehr Võnnu all lüüa ja Lätis taastus rahu sõlmimisel vana riigikord. Augusti lõpul soovis Venemaa rahukõnelusi. Liitlased ja teised baltlased polnud huvitatud ja eestlased üksi separaatrahu sõlmida ei söandanud. Oktoobris alustas Loodearme suurt pealetungi Petrogradi vallutamiseks, eestlased toetasid seda tiibadelt. Loodearmee purustati. Novembri keskpaigast alates püüdis Punaarmee iga hinna eest Narvat vallutada, viimane katse oli 31. Detsembril 1919. Detsembri algul algasid Tartus rahuläbirääkimised. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska ja vene Adolf Joffe. Rahutingimused: Nõukogude venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust. Venemaa lubas loobuda igavesest aja igavesti nõuetest Eesti territooriumile
1. peab tunnustama Balti riikide iseseisvust 2. tulevane idapiir tuleb tõmmata etnilise printsiibina 3. Nõukogude Venemaa peab andma tõotuse loobud kommunistlikust propagandast Eesti välisminister Jaan Poska teatas 4. okt Moskvasse, et Eesti, Läti ja Leedu on valmis läbirääkimiste laua taha istuma. Juba 6. oktoobril vastas Nõukogude Venemaa. Suurpealetung - loodearme Petrogradi pealetund, nn Petrogradi operatsioon. Eesmärgiks seati Petrogradi vallutamine. Loodearmee oli 19. aasta septembriks kujunenud üsna märkimisväärseks jõuks - Antandi riigid olid viimaste aasta jooksul kõik saadetised suunanud loodearmeele - üle 30 000 vintpüssi, tanke, lennukeid. Lisaks sellele u 40 000 mundrikomplekti koos saabastega. Soomes oli loodud tohutud toiduainete tagavarad, mis oleks piisanud tsiviilelanikkonna toitmiseks, kui linn ära võetakse
annaabi.ee 
