Tema okkad on lamedad nagu nulul. Pealt tumedad ja alt heledad okkad asuvad võrseil kahes rivis nagu seitlisse kammitud juuksed. Ta suudab eesti kliimas väga hästi vastu pidada. Ta hoidub teiste puude varju, mis teda pakase eest kaitsevad. Mõnikord võtab jugapuu põõsaja vormi ja koosneb maadligi roomavatest okstest. Selline põõsas on talvekülmad üle elanud lume alla mattununa. Levik ja kasvukohad Harilik jugapuu on levinud LoodeAafrikast üle Euroopa ja VäikeAasia Kaukasuse ja PõhjaIraanini. KeskEuroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Eestis kasvab jugapuu LääneEestis, peamiselt Hiiumaal ja Saaremaal. Nõnda on jugapuu üks neljast looduslikult kasvavast okaspuuliigist männi, kuuse ja kadaka kõrval. Jugapuu on euroopa kõige varjutaluvam ja pikaealisem okaspuu. Hävimisohus liigina on ta looduskaitse all. Paljunemine Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega
· Õied roosakad, 3-12 kaupa kännasjais õisikuis. Vili punakasmust mari, 3 luuseemnega. · Viljub hästi ja rikkalikult. Kuni viimase ajani olnud tavaline hekitaim, tumeda lehestikuga, talub hästi kärpimist. Külmakindel ja saastekindel liik. 51. Perekond pirnipuu (Pyrus) ja perekond õunapuu (Malus) Pyrus - Perekonda uuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega puud, harva põõsad. Perekonnas ca 30 liiki, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Ees-, Kesk- ja Ida-Aasiast ja LoodeAafrikast. Eestis looduslikult harvaesinev metspirnipuu (P. pyraster) on lähedane liik hariliku pirnipuuga, esinedes põhiliselt Lääne-Eestis. Metspirnipuu on kaitsealune liik. · Võrsed on tihti varustatud asteldega, lehed terveservalised kuni saagjad, lehed vahel ka hõlmised. · Abilehed varisevad varakult. · Õied valged, suured kahesugulised, viietised,kännastes. · Vili õunvili (pirn), sisaldab suhkruid, vett, happeid ja viljalihas palju kivisrakke. Tähtis
annaabi.ee 
