Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Olid riigi- ja eramõisad. Maksude ühtlustamine. 6) Iseloomustage talurahva olukorda Rootsi võimu all. Miks üritati makse ühtlustada? Miks kasvas Rootsi aja algul teopäevade arv? Talupoegadel olid teopäevad ning sõjas rohkete hukkunute pärast suurendati seda. Foogtid nõudsid tihti suuremaid makse(maksu koormuse tõus). Karl IX rõhutas talupoegade olukorra parandamise vajadust. Ta nõudis, et ka talupoegadel oleks õigus saata oma poegi loodavaisse koolidesse. Ta tahtis lõpetada ära talupoegade piinamise. 7) Milline roll oli Eesti alade valitsemises aadlikel? Miks mõisnikud olid Karl IX uuenduskatsete vastu? Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel olid oma asutused ja ametiisikud. Selline aadliomavalitsus toimis konkureerivana riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. 8) Iseloomustage Saaremaa valitsemist Taani võimu ajal
Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks oli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk kreisiks: Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Rootsi kuningad astusid välja ka talurahva peksmise ja ihunuhtluse vastu, kuid mõisnikud sellest ei hoolinud. Eriti astus välja talupoegade kaitseks Karl IX, kes nõudis, et talupoegade pojad saaksid ka loodavaisse koolidesse minna, et riigipäeval seisaks seal ka talupojad, et pärisorjus kaotataks, ta soovis rootsistamist nii õiguslikult kui ka halduslikult. Ometi jäid aga need ainult sõnadeks. Kuningal oli vaja ka aadli toetust. Rahapuuduse tõttu läänistati üha rohkem mõisaid ja tehti mõisnikele järelandmisi. Saaremaa saatus kujunes erinevaks Eesti teistest osadest. Seda juba sellepärast, et sõjas kannatati teistest vähem. Ka Taani võimud kehtestasid aadli senised õigused
annaabi.ee 
