abielurikkumine, petmine jms. Vanade allikate jutustuste põhjal teatakse, et Xenophanes pilkas usku märkide järgi ennustustesse nagu ka "tarkade" ettekuulutustesse. Oma religioossete uskumuste kriitikaga tugevdas Xenophanes inimese usku tema enese jõusse ja virgutas mitte lootma jumalaile ja nende andidele, vaid püüdma täiustada iseennast. Xenophanese filosoofilise õpetuse keskseks ideeks on maailma ühtsuse idee. Ühtset, igavest, loodamatut ürgsust nimetab ta jumalaks. Tema kõikühtsuse õpetus on esitatud teoloogilises vormis, kuid sel on materialistlik tuum. Xenophanese "jumal" on abstraktselt, metafüüsiliselt mõistetud kosmose materiaalne subtraat. Maailm pole Xenophanese arvates jumala looming. Ta nimetab jumalaks maailma ennast. Nii arendas ta monoteismi panteistlikul kujul: kõiksus on üksus ja ühtlasi ka jumalus. 3.1.3 Tekkimine ja hävimine Elea koolkonna eelkäijana ei tunnusta ta tekkimist ega hävimist
Inimolendid koosnevad viiest püsitust ,,kogumist". Need on: kehaline vorm, tunne, taju, päritud karmilised moodustajad ja teadvus. Need klammerduvad ego mõiste külge, mis neid ühendab, kuid tegelikult on tegemist vaid rea protsessidega. Kõige selle lõpp, mis võiks taassündida. Ihade surm. Eraldumine. Vaibumine." Ja nagu sansaara tähendab lõpmatut taassündimist, on nirvaana ,,sündimatu, algupäratu, loodamatu, kujundamatu. Kui ei oleks olemas sündimatut, loodamatut, kujundamatut, siis poleks pääsu sündinute, loodute ja kujundatute maailmast." Sansaara Indialaste arusaama hingede rändamisest nimetati Buddha eluajal sansaaraks. Sanskrit keeles tähendab see ,,igitiirlemine", mis viitab hingede rännakule läbi lõpmatu hulga soovimatute elude. See surma ja taassünni tsükkel toimub universumis, kus toimub samuti hävimine ja taasloomine. Praeguses elus kordasaadetud teod tingivad järgmise ümbersünni. Milline osa inimesest