20. Kooli ja pere teema eesti laste- ja noortekirjanduses peast 21. Surma ja haiguse teema laste- ja noortekirjanduses lk 68 + peast (lk 68 – XX saj algus) Kristlik kirjandus püüdis sisendada lastesse ja noortesse hauataguse elu eelistamist maapealsele. Väga levinud oli süžee haigest lapsest, kes läheneva surma üle kogunisti rõõmustab. Võib üksjagu mõista soovi lohutada surijat muinasjutuga hauatagusest elust, kuid on võõrastav kujutleda surevat last rõõmsana, allaheitlikuna, loobununa võitlusest elu pärast. Elu kui niisugune väärtus sattus kristlikus kirjanduses sel viisil üldse küsimärgi alla. + tänapäeva problemaatika noorsookirjanduses 22. Lapsed ja teabekirjandus (aimekirjandus). Tegelusraamatud (Wikipedia) Populaarteaduslik kirjandus ehk aimekirjandus on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. Selle hulka kuuluvad teaduslike uurimuste tulemuste populaarsed esitused, aga samuti
Tüüpilist kloostriklausuuri välja ehitama ei hakatudki. Emaklooster oli kaugel, kloostrimõisa juhtkond oli ambitsioonikas, mõis sai suureks ja rikkaks ning võeti endale nii ilmaliku kui ka ilma ametliku loata vaimuliku võimukeskuse roll, niivõrd et oli olemas lausa Kolga foogt. Vaimulikust elust aga sisuliselt eriti ei hoolitid. Kabel jäeti kasutamata, põletati maha või ehk võeti majandushoonena kasutusele ja sellepärast ei leidnud äramärkimist Lundi nimistus. Loobununa misjonitööst, hakati elama ilmalike mõisnikena ja rajati uus (uued) elamu(d) mäe peale, võimalik, et juba nüüd muudeti natuke ka orientatsiooni ilmakaarte suhtes. Kui 1519. a majandusmõis enam munkadele ei kuulunud, jäeti maha ka tornelamu mäe serval. Sellepärast Lundi nimistu ütles: "mõisal on ka suur kivist maja, mis on tõenäoliselt varemetes". Kivist ringmüüri ja/või palkidest piirdeaiaga võis olla ümbritsetud peaaegu kogu praegune mõisasüda
annaabi.ee 
