Kui pärimislepinguga on määratud pärijaks või annaku saajaks kolmas isik, kes pärandist loobub, kaotab leping selles osas kehtivuse. Lepingu pooled võivad lepingut muuta või selle lõpetada kolmanda isiku nõusolekuta. Negatiivne pärimisleping: leping pärandaja ja seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub oma õigusest pärida. Siis on pärima õigustatud isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Pärimisest loobunul ei ole sundosa saamise õigust. Lepinguga võib loobuda ka õigusest sundosale. Kui pärija loobub oma seadusjärgsest pärimisõigusest teise isiku kasuks, siis kehtib see ainult siis, kui isik, kelle kasuks loobuti, saab pärijaks (pärandaja abikaasa, teised alanejad sugulased). Kui pärandaja alaneja või külgjoones sugulane on lepinguga pärimisest loobunud, siis ei päri ka loobunu alanejad sugulased.
andis pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks kahekuulise tähtaja. Seejärel andis notar avanemist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt peab lõikes 1 nimetatud isik pärandi vastu võtma või 12. oktoobril 2005. a kostjale pärimistunnistuse H. ja O. J pärandi kohta (tlk-d 7-8). Kohtud on sellest loobuma sama tähtaja jooksul, kui selleks oli õigus loobunul. Kolleegium on 8. veebruari tuvastanud ja seda ei vaidlusta ka kostja (vt käesoleva otsuse p 10), et kostja ei ole O. J pärija. Samas 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05 märkinud, et pärimistunnistuse olemasolu või puudumine pärimisasjas on notar vastu võtnud E. K ja M. H 15. mail 2006. a, s.o pärast notari antud kahekuulist iseenesest pärimisõigust ei mõjuta. PärS § 1401 lg 2 järgi on pärimistunnistus tõend isiku