Mida suurem on see risk, seda kõrgemat intressi laenuandjad ettevõttelt laenu eest nõuavad; 31. Omakapitali hind Kuna ettevõtlus on seotud riskidega, eeldavad osanikud, et ärisse paigutatud raha toob sisse rohkem kui usaldusväärse panga deposiit või valitsuse võlakiri. Sellest loogikast lähtuvalt kujunebki omakapitali hinnaks riskivaba intressimäär pluss riskipreemia. Omakapitali hinda võib vaadelda nn. loobumiskuluna. See on selline tulem, mille investorid saaksid, kui nad paigutaksid oma vahendid võrreldava riskiga väärtpaberitesse, ja millest nad loobuvad antud ettevõtte kasuks. Omakapitali on ettevõttesse pannud selle omanikud. Omakapital on tähtajatu ja kindlalt määramata tootlusteta raha ettevõtte aktsia või osakapitali investeerides ei saa omanik või investor üldjuhul vastu lubadust (rääkimata garantiist), et ta raha mingil kindlal päeval ja kindlas summas tagasi saab.
Kui võtta nüüd võrratused kokku, saame dilemmastruktuuri tingimusteks C>A>D>B ja b>a>d>c. Vaid juhul, kui stiimulid ehk kasuootused on X ja Y jaoks sellises vahekorras, satuvad indiviidid ratsionaalsuslõksu, st tehes teineteisest sõltumatult ratsionaalseid valikuid kahjustavad nad lõpuks ka iseennast. 4. . Tööjaotuse ja vahetuseta maailm. Et härral kulub ühe kampsuni tegemiseks alternatiiv- ehk loobumiskuluna 7 kinnast, siis saab ta 35 kinda kõrval teha veel (70- 35)/7= 5 kampsunit. Proua, kellel on kampsuni tegemise alternatiivkulu 5 kinnast, saab seevastu teha (100- 35)/5=13 kampsunit. Kokku on paaril 18 kampsunit. 2. Tööjaotuse ja vahetusega maailm. Proua teeb 20 kampsunit ja härra 70 kinnast. Härra vahetab 35 kinnast proua kampsunite vastu kursiga 6:1. Ta saab siis endale ümardades 6 (35/6) kampsunit. Prouale jääb siis alles 20-6=14 kampsunit
annaabi.ee 
