fullereenid (5-7 lülilised tsüklid). Süsiniknanotoru Süsinik · Amorfne süsinik puudub kristalliline struktuur · Süsiniku nanovaht aatomiklastrid; ainuke magnetiliste omadustega süsiniku allotroop · Klaasjas süsinik sarnaneb omadustelt nii klaasile kui süsinikule; suur temp. taluvus ja kõvadus, madal tihedus, elektritaluvus ning hõõrdumine, vastupidav keemilistele rünnakutele, ei lase gaase ega vedelikke läbi Süsinik · Lonsdeiliit tekib väga kõrges rõhus, heksagonaalne, puhtal kujul teemandist 58% kõvem · Ebastabiilsed atomaarne ja diatomaarne C · Lisaks mitmed allotroobid, mille määratlemisel pole teadlased üksmeelele jõudnud Süsinik · Põleb hapnikus (täielikult ja mittetäielikult) C + O2 CO2; 2C + O2 CO · Reageerib vesinikuga (grafiit, süsi ~1200°C) C + 2H2 CH4 · Halogeenidega reageerimisel tekivad kiilühendid (halogeen tungib süsiniku aatomite vahele, grafiit
mineraal , säravam ja hinnaliseim vääriskivi, hea dielektrik. Kasut tehnil eesmärkidel ja juveelidena . Leiukohad: Aaf, India, Venemaa. Puhtaim lood.süsinikuvorm. Ei reag. Hapete ega leelistega, ega sula kuumutamisel. Suurim Cullinan. L-aafrikas 1905. Grafiit- 6 aatomiliste rõngaste kihid, mis eralduvad kergesti. Pasiivne, kuigi teemant veidi aktiivsem, tulekindel. Karbüün- süsinikaatomite lineaarne pölümeer. Fulleereenid – avastamise ja uurimise eest anti Nobeli preemia. Lonsdeiliit – moodustub kõrgetel rõhkudel ja suht madalatel temperatuuridel, on leitud meteoriitides. Keem OM - Kem.akt. Sõltub süsiniku erivormist. Madalatel temp keemiliselt inertne (raskesti sulatatav) Ühendid: Oksiidid: CO (vingugaas)- värvitu ja lõhnatu väga mürgine põlev gaas, tekib süsinikku sis kütuste mittetäielikul põlemisel, hapniku juuresolekul põleb sinise leegiga, CO2 (süsihappegaas)- värvitu, mittepõlev, hapuka maitse ja lõhnaga
Tuntakse veel teist süsiniku lineaarset modifikatsiooni milles, süsiniku aatomid on omavahel seotud kaksiksidemete abil ahelaks: =C=C=C=C=C=C=C=C=C=C=C=C= -karbüül Teemandi kristallis paiknevad süsiniku aatomid ruumiliselt grafiidi puhul tasapinnaliselt, karbüüni puhul on nad aga lineaarselt. Eespool käsitleti süsiniku kolme allotroopset teisendit--teemandi, grafiiti ja karbüüni. Nüüd on avastatud meteoriitides veel neljas süsiniku allotroopne teisend--lonsdeiliit, mille struktuuri pole senini selgitatatud. Venemaa teadlased akadeemik V.Kargini juhtimisel avastasid tahma uurimisel, et selles leidub mõnikord läikivaid kristalle, mida nad nimetasid peegelsüsinikuks. Peegelsüsinik kujutab endast süsiniku aatomite lindist moodustatud keerukat struktuuri. Tähelepanuväärsed on peegelsüsiniku omadused--keemiline püsivus, kõvadus, vastupidavus kõrgele temperatuurile ja bioloogiline sobivus eluskoega. Viimase omaduse
struktuuri, leelismetallidega (Lm) moodustab Lm3C60 tüüpi ühendeid. (Nii neil ühendeil kui fullereenidel huvitavad ülijuhtivad omadused) – saadud ka ühinemisproduktid Hal, P, NO2-ga jt. Vesinikuga moodustab ühendeid C60H36, C60H60 LONSDEILIIT Lonsdaleite - ingl. kristallograafi Kathleen (Yardley) Lonsdale (1903-1971) Nime j. vene k. - лонсдейлит Moodustub kõrgetel rõhkudel ja suhteliselt madalatel tO-del (1200 K) kõrgorienteeritud grafiidist – heksagonaalne võretüüp