Kuid korraga hakkab Tõnul külm. Ning ka varvaste ja näppude otsas on kinni, - ja ninaalune habe rebib mokka, - ja uinuva tuuliku juurest Kuid korraga puhkeb ta naerma. Et ta seda võis unustada! Külmetab, ja endal külmarohi rees! Tõnu kobab heinte seest otsida ja tõmbab toobise pudeli välja. On küll piiritus, kodu kangemaks viinaks tempida kui harilik atsissina, aga läheb ka selgelt sihukese pakasega. Võtab lonksu ja tunneb kuidas sees kuumab. Võtab aegajalt lonkse veel, et külm ei hakkaks ja tunneb kuidas tal kõik jube mugav ja hea on. Ent äkki ei näe teekäija enam. Aina kogudus ilmakauges kirikus laulab ning orel mängib, ja kellad löövad, ja kellad löövad. Kuid siis ei kuule teekäija enam. Hobune aina jookseb ja jookseb ja mõtleb et kas täna peatust ei tulegi? Peremees ei paista aga liigutavat, jääb ühe kõrtsi juurde seisma, peremees jälle ei liiguta ja jookseb siis koju ära.
inimesed saunas käima. Ohvritalitusi peetakse mõnes kohas ka mäejalamil, kuna mäe otsas paiknev hiis on nii püha, et sinna ei tohigi sisse minna. Mari pühapaikades on keelatud juua ning purjus inimestel on keelatud pühapaikadesse minna. Udmurtide pühad salud Ohvrihiis oli püha, hiiepuud ei tohtinud raiuda ega murda neilt oksi. Üleüldse ei tohtinud hiiest midagi võtta. Pühapaikades juuakse traditsioonilist puskarit, kuigi pudelist ei võeta lonkse, vaid kastetakse pigem huuli. Looduslikud pühapaigad ja arheoloogia Pühapaik on muistis. Osa muististekompleksist, mis on mingi külakohaga seotud Pärit kindlast ajast Arheoloogia uurimisobjekt. Arheoloogia on pühapaikade tegelenud seni suhteliselt vähe, aga potensiaalselt on need kindlasti paigad, mille arheoloogiline uurimine võib anda väga põnevat informatsiooni. Kaevatud 3 hiie-nimega paika: Sammaste Kirikuase: olnud hiiekoht Paluküla Hiiemägi: kiviaed: 18. Sajandi lõpp
annaabi.ee 
