1) veeni ümbritsevate lihaste kokkutõmme (liikumisel tugeam) – suruvad veenide peale, panevad sellega vere liikuma. 2) klappide olemasolu veenide sisepinnal (vt jalaveresoonte pilti, kapid näha) 3) negatiivse rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohas südamesse – toimib imeva pumbana 4) negatiivse rõhu teke rindkere õõnes sissehingamise ajal. Liikumatuse korral kuhjub piimhape lihastesse ja lihased „surevad ära.“ Aeglane lonkimine väsitab rohkem kui kiire käik, kuna veri jääb lihastesse pidama. Pulss ja selle mõõtmine Pulss on arterite seinte rütmiline võnkumine südame tööst tingituna. Süstoli ajal süda paiskab järjekordse portsjoni verd aorti – see annab tõuke vastu aordi seina ja paneb selle võnkuma. See võnkumine kandub lainena piki aordi seina edasi arteritele ja ka teistele veresoontele (arterioonidele, kapillaaridele, veenidele).
Tasuks harjutada ka koera autos magama, juba kutsikast saati lühikeste otsadega. Harjutamise mõttes koer kaasa võtta pikematele sõitudele, autos koer kindlasti fikseeritud. Eesmärgiks on, et koeral ei teki sõidul iiveldust, saab magada hoolimata raputamisest, mürast jne. Jalutamas käimine – 1 kord kindlasti vähe, kolm korda optimaalne. Tuleks tähele panna ka jalutuskäigu pikkust – kui hommikune käik on 10-minutine, siis õhtul peaks olema pikem. Eesmärgistatus – suvaline lonkimine ei anna suurt midagi, selle asemel teha trenni, mõttetööd vms. Suhtlemine – kui pole igapäevaselt palju aega, ei tasu koeraga liiga palju tegeleda ja teda muuta suhtlemissõltlaseks. Tegele koeraga, aga ka oma eluga! Koerad tahavad mängida, mitte rääkda. Pesemine – nii tihti, kui vaja ja nii harva, kui võimalik. Oleneb tõust ja karvastruktuurist. Karv peaks olema isepuhastuv ning pesemine kuivatab normaalset rasu ja kuivatab karvu ja nahka
annaabi.ee 
