välja astuda. Lõpuks tekkis tal tõsine kättemaksuhimu. Üks kord kui ta oma pikksilmaga metslasi oma pidusööki pidamas nägi, oli seal järgmine ohver, kes jooksu pistis otse tema kindluse poole. Teda hakkasid 3 meest taga ajama. Õnneks oli ohver kiirem ja ta oli üsna palju neist ees. Lõpuks tuli vesi, kust tuli läbi ujuda. Lisaks oli see ohver ka väga hea ujuja ja ta ujus sealt kiiresti läbi. Kui üks tagaajajatest nägi et ta peab ujuma läks ta lonkides tagasi, kuid teised ajasid jätkuvalt ohvrit taga. Robinson jooksis ohvri ja tagaajajate vahele, kui tagaajajad lähemale jõudsid, lõi ta ühte neist püstoliga, nii et ta langes teadvusetult maha, aga teist ta tulistas. Seda vaadates oli ohver väga hirmunud, kui robinson märkide abil püüdis mõista anda, et teda pole vaja karta, selle peale lamas ta pikali ja tõstis robinsoni jala enda peale, see tähendas seda et ta kuulub igavesti robinsonile
puhkusele ning seejärel uut teenistuskohta saama. Siin avanes meile kui Indo-Hiina ja muude sõjatandrite veteranidele uus ja muutunud pilt vanast Leegioni garnisonist, sääl valitsevast väljaõppekaadrist ning noortest vabatahtlikest", kes ei tulnud enam sõjavangilaagritest. Nende hulgas oli näha hispaanlasi, portugallasi, itaallasi ja teisi, kes kõik noored ja tihti väikeste pattudega nende kodumail. Juhtus ka üllatusi. Kord kasarmu õuel ringi lonkides märkasin järsku hollandlast, kes oli minuga koos Indo-Hiinas muusikakompanris teeninud, kuid säält ühel päeval lihtsalt ära kadunud. Mees oli teinud end ..huvitavaks" sellega, et enne ,,ära kadumist" oli kaebanud sügeluste pärast. Paar kuud hiljem olime saanud temalt postkaardi postitatuna Singapurist, milles ta teatas, et tal enam sügelemist ei ole. OU astunud inglaste teenistusse ja palus tervitada oma endisi ülemusi!
Üsna varsti näeb Stepihunt üht matust, kus ta tunneb ära mehe, kes talle selle traktaadi pihku pistis. Mees ei paista teda tundvat, kuid poetab vihje, et ta leiab baarist Musta Kotka Juures enda vastuse. Samal päeval kohtub Harry vana tuttava professoriga, kelle seltskonnas ta aga olla ei suuda ning kus teda sügavalt ärritab Goethe pildi n-ö kodanluse versioon. Stepihunt põgeneb sealt skandaaliga. Terve öö ringi lonkides ja end purju juues jõuab ta lõpuks Musta Kotka baari. Seal kohtub ta juhuslikult poisipeaga neiu Herminega, kes ta koheselt oma hoole alla võtab ja täpseid käsklusi edasise annab. See meeldib Harryle ning ta soovib neiuga veel kohtuda. Harry ja Hermine kohtuvad restoranis ning nende vahel tärkab tugev side. Harry räägib naisele asjadest, millest ta kellelegi teisele pole rääkinud. Hermine tundub teda mõistvat ning lubab teda käsklustega edasisest ajast läbi juhtida
annaabi.ee 
