Goddard (esimesena tõi intelligentsustestid USAsse) nõrgamõistuslike koolis New Jerseys ning tema uuring kajastus raamatus "Kallikakide perekond", mis rääkis ühest tema kasvandikust, kelle päritolu ta uuris ning avastas, et seda suguvõsaliini pidi oli pärandunud põlvest-põlve mõrgamõistuslikkus, prostitutsioon ja kuritegelik käitumine. Näiteid selle kohta, et kriminaalne käitumine on põlvkonniti järjepidev nähtus on esitatus ka uuemates uuringutes. 1960ndate Cambridge'i longituuduuringus leiti, et korrelatsioon isade ja poegade kriminaalsuse vahel on üsna kõrge (poegade kriminaalsed karjäärid on lühemad ligikaudu 4 a kui isadel). Seaduspärasus, et antisotsiaalsed indiviidid kalduvad leidma endale antisotsiaalseid partnereid, suurendab ilmselt sotsiaalsete mõjude kaudu nende järeltulijatel kriminaalsuse esinemise tõenäosust. 14. Intelligentsus ja kriminaalne käitumine (ajalooline kujunemine, A.Binet intelligentsuse testid)
Nii näiteks leiti Cambridge’i ülikoolis tehtud uuringus (Hudson 1968, viidatud Cropley & Urban, 2000 järgi), et õpilased, kes olid ülikooli vastu võetud ainult loovustestide alusel, lõpetasid ülikooli niisama heade hinnetega nagu need õpilased, kes olid ülikooli vastu võetud väga heade koolihinnete alusel. Ühes hilisemas longituuduuringus leiti, et loovustestides suurepäraseid tulemusi näidanud lapsed ületasid ainult kõrge IQga lapsi igas kooliastmes. Loovus hõlmab kahte Loovus hõlmab kahte komponenti – loomine kui tegevus ja looming komponenti: loomine kui loomeprotsessi tulemus, mida mõjutavad ühtviisi nii inimese isiksuse- kui tegevus ja looming kui loomeprotsessi omadused kui ka tema motivatsioon. Loomeprotsessi võib jagada järgmis-
annaabi.ee 
