maapinnale. Rahetera keskmine läbimõõt on tavaliselt 3 -10 mm, erandina isegi kuni 7,5 cm. Mis on tromb? Trombiks nimetatakse maapinna kohal tekkinud õhukeerist. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi tuulispasaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks. Trombi või vesipüksi tekkimise eel moodustub äikesepilve alla lehtritaoline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas. Hiljem meenutab see elevandi lonti. Maapinnalt või vee kohalt tõuseb sellele londile vastu lehtritaoline moodustis, mis koosneb tolmust, prahist või veepiiskadest. Õhk liigub keeristormi sees spiraalina üles ning tavaliselt kellaosuti suunas. Trombi liikumise tee pikkus on mõnesajast meetrist kuni mõne kilomeetrini. Oma teel võib tromb tekitada tõsiseid kahjustusi metsadele, hoonetele, mõnikord võivad kaasneda ka inimohvrid. Vesipüksid on ohtlikud laevadele ja paatidele. Lennukid trombile ega vesipüksile läheneda ei tohi. Torm Äike Välk Rahe
nende pikkustest. Ma tegin lühikese kokkuvõtte elevandi elust. Toon välja võrdlusi India ja Aafrika elevandist kumb on suurem või näiteks kummal on ümaramad kõrvad. Kirjutan veel lähemalt elevandi võhkadest, mis on elevandi kaitse relvad ning need on tohutult suured, võhad võivad kasvada kuni 3 meetrit. Elevandist üldiselt Mõlemad elevandi liigid aafrika ja india on kergesti äratuntavad tänu oma tohutule suurusele ja ebatavalisele londile. Elevandi lont on tegelikult pikk ja painduv nina. Lisaks hingamisele kasutavad elevandid seda veel mitmel teisel otstarbel, nagu näiteks dusi võtmiseks, puudelt lehtede haaramisel ja elevandipoja ohu juures eemale müksamiseks. Elevandid on taimetoidulised loomad, kellel on vähe hambaid. Need hambad on aga suured, lamedad ning paiknevad lõuapärade tagaosas. Nad söövad kõiksuguseid taimi ning mõnikord murravad suisa puid maha, et nende otsast mahlaseid lehti kätte saada. Tegemist on