kõiki hüvesid, mis noorusega kaasas käivad. Ta kartis vananeda, sest arvas, et teda ei imetleta siis enam ega peeta temast lugu. Ta leidis, et ainult hea väljanägemisega saab saavutada elus oma eesmärke. Tegelikult oli noorus talle aga takistuseks, elamaks head ning väärikat elu. Inimesed oma noorusaastates teevad vigu, kuid tema oli elu lõpuni noor ning tegi pidevalt vigu ja patte, millest ta oleks pidanud õppima, kuid oma nooruse lolluses ta seda ei teinud. Väärikas vananemine on tegelikult palju imetlusväärsem kui igavene noorus, sest iga korts, mis on inimesel näos, tähistab mingit rasket õnnetust või õnnelikku elukogemust ning inimesed ei tohiks häbeneda vananemist.220 Minu jaoks kõige mõistatuslikum käitumine on see, kui lapsed tekitavad südamepiinu oma vanematele. Honore de Balzac'i teoses ,,Isa Goriot," teevad tütred Anastasie ja Delphine oma isale, Isa Goriot'le, tohutult haiget, keelates isal nendega
end kontrollida See vähendab õpilaste õppeedukust ning laseb õpilastel langeda masendusse. See võib muutuda väga raskekujuliseks ja lõppeda näiteks suitsiidiga. Et edaspidi sellega mitte kokku puutuda. Kuna ükski õpilane ei peaks ise sellega hakkama saama, koolisüsteem on katki ja see muurab lihtsalt õpilasi maha, ning siis süüdistavad õpetajad ja vanemad last lolluses, kuid ei märka et lapsel on tõsised probleemid ja ei oska kuskilt abipakkuda. Liigne stress ei mõju üle pika aja tervisele hästi. Sest see mõjutab õpilaste tulemusi See rikub noorte tervist ja tuleviku Sest mida tihedamini koolistressi on seda halvem sest lõpuks hakkab see mõjutama und ja tervist ja seejärel hindeid jne ja tänu sellele võib kaasneda väiksemad edasiõppimis valikud ja/või töökohad.
viga on, tal pole sõnavara. Kaks sõnavara ei lange kokku-eestlane ja sakslane. Ligemese aitamine võib sind end lolliks teha. Võõra keele mittemõistmine- üks pool on domineerivam. See, et talupoeg on hariduselt maha jäänud annab saksale õiguse ta peale karjuda. Kreutzwald tutvustab haigusi ,,Kodutohter"is. Ta ütleb, et teadusest rääkimine on ,,kunstkeel", ,,arstikeel". Ühelt poolt tahab ta aidata, aga teiselt poolt on ta positsioon hurjutav, maarahvast lolluses süüdistav positsioon. Kreutz viib arstina ellu seda sama koloniaalpoliitikat. Haige keha on muutunud vastandlike jõudude lahinguväljaks. Kehast saab ideoloogilise arusaama lahingutandem. Kumba uskuda, kas külaravitsejat või arsti? See ongi see lõks, kuhu talupoeg võib jääda. Kui valida arst, siis reedetakse külakogukonna viisi, reedab ühe kombe, mis on aluseks kogu kogukonna toimimise protsessile. 1. Teaduslik 2. Rahvameditsiin 3. Kristlik kontekst Haiguse kirjeldamisel..
annaabi.ee 
