geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi - ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Egiptuse ekspiditsiooni ajal paigutas ta alati teadlased ja eeslid väe keskosasse, sest ühed edendasid tulevikku ja teised olid asendamatud logistikas. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust, samuti karm ja halastamatu. Tänapäeval ollakse ülekohtune paljude ajalooliste tegelaste suhtes. Kergekäeliselt liigitatakse ta keisririigi aukandjaid varasteks ja lollpeadeks, impeeriumi hiilgavaid marssaleid rämpsuks ja reetureiks. Napoleoni koht ajaloos on olnud läbi aegade diskussioonide objekt. Kogu Prantsuse impeerium ja selle tegelased eesotsas Napoleoniga kipuvad sule all lihtsalt röövsaaki jahtivateks võimuriteks muutuma. Vaid harva peab mõne mehe puhul nentida, et tegemist oli ausa inimesega. Nii mõnelgi puhul mõtlematuid hinnanguid jagades usutakse pimesi, ilma piisava
ja EIK praktika järgi käsitleda avaliku elu tegelasi. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi (1998) punkt 1.6 ütleb: “Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud.” EIK praktika järgi võib avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid ja suurärimehi kasvõi lollpeadeks nimetada, nende haigustest avalikult rääkida jne (Nõmper & Tikk 2007: 57-58). Seega aga ei tähenda, et avaliku elu tegelastel poleks õigust kaevata ja oma õigusi nõuda. Kolmanda näitena toodud kohtumenetluse keskmes oli Norra avalikkusele tuntud muusik ja näitleja, kes abiellusid 2005. aastal avalikult juurdepääsetaval saarel. Nädalakiri Se og Hor avaldas seejärel kahel lehel artikli pulmatseremooniast, mille juures oli kuus fotot paari ja nende saatjate saabumisest saarele
annaabi.ee 
