sündima siia maailma, et välja selgitada, kas inimesel on ikka võimalik siin maailmas õndsaks saada või mitte. Jürka on lihtsameelne ja kergeusklik talupoeg, kes ei mõista siinsete olevuste kavalaid trikke. Teda veetakse igat moodi ninapidi, kuid ta ise jääb seejuures rahulolevaks ja justkui ei saagi aru miks tema elus õnnetud juhtumid aset leiavad. Jürka kajastab heasüdamliku ja lihtsa inimese kannatusi, kes on lollitatud rikkamate ja kavalamate inimeste poolt. Säärast olukorda võib võrrelda tänapäeva pangandussüsteemiga. Pankurid ei arva, et nad toovad teistele inimestele kannatusi ja ei arva et nad on röövlid, vaid peavad oma tegusi õigustatuks ning ise ei pane tähelegi kuidas nende heaolu teiste inimeste elusi alla surub, kuigi tegelikult neid ei huvita ka, kuigi avalikkuse ees teesklevad, et huvitab. Samasugust rolli mängib teoses ka Kaval- Ants
,,Sakslased valasid rohkem betooni kaitsekindlustustesse Pas-de Calais, kui kusagil mujal. 16 Bastable. Lk. 21. 17 Barbier. Lk. 28. 18 Beevor. Lk 15. 19 Ambrose. Lk. 83. Nad paigutasid sinna rohkem sõdureid, keda toetasid Panzeri diviisid. Nad keskendasid oma miinide paigutuse Inglise kanalil Pas-de Calais ranniku ligidale. Nad ülehindasid suuresti SHAEF-i ressursse. Lühidalt öeldes oli neid korralikult lollitatud."20 1.3 Petteoperatsioonid D-Päeval Liitlased olid teinud ära väga palju, kuid töö ei olnud veel läbi. Operatsioon Fortitude ei lõppenud Normandia dessandi algusega. Isegi pärast rünnaku algust, nähti kõvasti vaeva Hitleri veenmisega, et tegu on ainult peibutisega ning tõeline rünnak toimub Pas de Calais's 21 Koos dessandi algusega algasid ka uued pettemanöövrid sakslaste tähelepanu