Tajun suhtluspartneri häält, välimusi ja liigutusi. Suhtlemisel mõjutab uskumus, et ei ole usku ja lootust hakkama saada ning raskusi ületada. Kõige enam takistabki see, et ei julge oma arvamust avaldada. Kuigi tegelikult on igal inimesel oma arvamus, tundub see siiski nii ületamatu. Kuid ei puudu ka uskumus oma elust rõõmu tunda, uute suhete loomine, nende hoidmine ja saavutada edu ettevõtmistes. Oluline on seesmine uskumus, et ma ise tahan suhelda. Arvan endast jätvat üsna lollikese mulje. Selles suhtes, et uute inimestega tutvudes, olen ma pigem vaikne ja nõustun kõigega. Jätan paljusid asju tegemata kui et teen end lolliks. Miks ma nii arvan, on nii võib olla sellepärast, et alahindan ennast liialt. Endale tundun pigem sellisena, et ei saa millegagi hakkama ja kuna see süveneb, siis ongi raske endast hästi arvata. Minu jaoks on see suur eneseületus kui ma teen taas kohtunud inimestega midagi sellist, milles ma üldse hea ei ole. Samas
Samuti nägi ta akna all Hansu, kes seisis müts peos ja korrutas muudkui omaette vaikselt:"Ma armastan teid". Liina jääb sinna mitmeks tunniks ja terve selle aja on ka Hans akna all ja avaldab vaikselt parunessile armastust. 14. november - Jaan on ônnetu. Ta on viimasel ajal tihti peremehe käest peksa saanud. Samuti ei oska ta oma tunnetega Luise suhtes midagi ette vôtta, kuna Luise kohtleb teda alati pôlgusega, eriti peale seebi söömist (sellest ajast on Jaanil lollikese kuulsus). Ta on meestelt kuulnud, et naistel on hell süda ja ta läheb môisa juurde, lootuses, et Luisel tast hale hakkab. Seal pureb teda veel môisa koer kuni Ints tuleb välja ja küsib, mis ta tahab. Ints pakub talle môisahärra parukat süüa ja Jaan, kes ei tea, mis asi see on, nôustub. Luise näeb seda ütleb, et Jaan on ikka päris loll ja küsib, mis ta tahab, kuid Jaanil ei tule sônagi suust välja ja ta lastakse koeral minema ajada.
Samuti nägi ta akna all Hansu, kes seisis müts peos ja korrutas muudkui omaette vaikselt:"Ma armastan teid". Liina jääb sinna mitmeks tunniks ja terve selle aja on ka Hans akna all ja avaldab vaikselt parunessile armastust. 14. november - Jaan on ônnetu. Ta on viimasel ajal tihti peremehe käest peksa saanud. Samuti ei oska ta oma tunnetega Luise suhtes midagi ette vôtta, kuna Luise kohtleb teda alati pôlgusega, eriti peale seebi söömist (sellest ajast on Jaanil lollikese kuulsus). Ta on meestelt kuulnud, et naistel on hell süda ja ta läheb môisa juurde, lootuses, et Luisel tast hale hakkab. Seal pureb teda veel môisa koer kuni Ints tuleb välja ja küsib, mis ta tahab. Ints pakub talle môisahärra parukat süüa ja Jaan, kes ei tea, mis asi see on, nôustub. Luise näeb seda ütleb, et Jaan on ikka päris loll ja küsib, mis ta tahab, kuid Jaanil ei tule sônagi suust välja ja ta lastakse koeral minema ajada.
«Ole pealegi nii alatu, kui tahad. Mina tean ka midagi, mis juhtub. Oota aga, küll sa näed! Alatu, alatu, alatu!» Ja ta sööstis uue nutuhooga klassist välja. Tom seisis paigal, täiesti hämmeldatud sellest kal-laletungist. Siis ütles ta endale: «Küll võib üks tüdruk loll olla. Ei ole kunagi koolis peksa saanud! Päh, mis tähendab peks! Niisugused need tüdrukud on -- õrna naha ja ara südamega. Noh, mina muidugi ei lähe vanale Dobbinsile selle lollikese peale kaebama, sest temaga saab arveid õiendada ka teisel teel, mis ei ole nii alatu, aga mis sellest kasu on? Vana Dobbins küsib, kes tema raamatu kätki rebis. Keegi ei vasta. Siis teeb ta nii, nagu alati: küsib esiteks ühelt, seejärel teiselt, ja kui ta õige tüdrukuni j6uab, siis teab ta seda ilma ütlemata. Tüdrukute näod reedavad neid alati. Neil pole mingit selgroogu. Ta saab peksa. Jah, Becky Thatcher on pigis, sellest pole min125 git pääsu
ilmuks minu käsutusse.» «Hästi.» «Teil on kindlasti kaasas mõni korraldus kardinalilt?» «Mul on õigus tegutseda oma äranägemise järgi.» «Te näitate seda korraldust abtissile ja ütlete, et mulle tullakse kas täna või homme järele ja et ma pean kaasa minema isikuga, kes tuleb teie käsul.» «Väga hea.» «Ärge unustage, et rääkides abtissiga, kõnelete minust karmil toonil.» «Milleks seda?» «Ma olen kardinali ohver. Pean äratama selle lollikese Bonacieux' usalduse.» «Õigus. Kas te ei tahaks nüüd teha mulle ettekannet kõige selle kohta, mis on toimunud?» «Aga ma juba jutustasin teile kõik, mis on juhtunud. Teil on hea mälu, korrake, mis ma teile rääkisin. Paber võib kaduma minna.» «Teil on õigus. Ma tahaksin ainult teada, kust ma teid leida võin, et mitte asjatult ümbruskonnas otsida.» «Õigus, oodake hetk.» «Kas te soovite kaarti?» «Oh, ma tunnen siinset ümbrust suurepäraselt.» «Teie