(A. Einstein) *Tarkus on kaasa sündinud, rumalust õpitakse. (Vene vanasõna) *Targad inimesed oleks täiesti üksi, kui rumalad ei peaks neid omasugusteks. *Lollid on alati moodustanud inimkonna enamuse ja nii see ka jääb. (D. Diderot) *Mõni on liiga loll, et narriks hakata. (Inglise vanasõna) *Loll, kes mõistab, et ta on loll, on juba pool geeniust. (H. Heine) *Kõige rumalamgi naine saab kergesti hakkama kõige targema mehega. Ent lolliga suudab hakkama saada vaid kõige targem naine. (H. Heine) *Ainus viis lollidest vabaneda on olla üksi ja kaotada kõik peeglid. (Voltaire) *Naise oletus on palju täpsem kui mehe veendumus. (R. Kipling) *Kassid on targemad kui koerad. Pole võimalik sundida kaheksat kassi kelku vedama. *Kaks kõige levinumat elementi universumis on vesinik ja rumalus. *Targad õpivad lollidelt palju rohkem kui lollid tarkadelt. (Cato) *Ainsad, kes usu üle ei vaidle, on need, kel seda pole. (J. Edwards)
«Vabandage,» lausus ta naeratades, «vabandage, kallis kaasmaalane, ma olin teid täiesti unustanud. Mis parata! Kapten on perekonnaisa, aga tal lasub palju suurem vastutus kui tavalisel perekonnaisal. Sõdurid on suured lapsed, aga kuna ma nõuan, et kuninga, eriti aga härra kardinali käske täidetaks . . .» D'Artagnan ei suutnud varjata teesklevat naeratust. Selle naeratuse järgi otsustas, härra de Treville, et tal pole kaugeltki tegemist lolliga, ja kõneainet muutes asus ta asja juurde: 39 «Ma armastasin väga teie isa,» sõnas härra de Tre-ville. «Mis võin ma teha tema poja heaks? Ent tehkem kiiresti, ma pole oma aja peremees.» «Härra,» lausus d'Artagnan, «ma lahkusin Tarbes'ist ja tulin siia, et paluda teilt sõpruse mälestuseks, mida te pole unustanud, musketärimantlit. Kuid pärast seda, mida ma siin kahe viimase tunni jooksul nägin, mõistan ma ise, et see oleks ääretult suur
võidurõõmsa näoilmega, nagu oleks ta äkki ja ootamata ning kõigile arusaamatul kombel tõusnud kõrgemasse seisusesse, mis võimaldas istumise ülemises lauaotsas, kus asetusid härrad Koovi, Timusk ja Ollino ning õpilasist nimekamad ja rahakamad. ,,Ei tea, mis see väike Loll õgib, kas oma kapsaid või ihusooja?" küsis keegi teiselt üle laua. ,,Kapsaid, ikka kapsaid," vastas teine. ,,Siis pidi ta küll mõne suure Lolliga kokku saama, kes nad temalt ära ostis," arvas esimene. ,,See suur istub väikese kõrval," ütles keegi kolmas. Ümberringi levis nägudel kadestav irvitus. Sellest taipas Indrek, et väikest Liblet hüüti väikeseks Lolliks ja et teda vististi suureks, sest ta oli Lible ,,kapsad" kalli raha eest ära ostnud ja temal nõnda võimaldanud teiste silme ees paremaid suutäisi süüa. Uus nimi hakkas Indrekule kohe külge, eriti vist sellepärast, et ta klassis