maapealse biomassi botaanilise koosseisu muutumist ja selle mõju kuivaine saagi ning toiteväärtuse dünaamikale niidete ja aastate lõikes. Materjal ja metoodika Harilik lutsern (Medicago sativa) `FSG 408 DP` ja hübriidlutsern (Medicago varia) `Karlu` külvati 31.mail 2006 puhaskülvis (16 kg ha-1 ) ja vastavalt variandile segus ühe kõrrelisega (kõrrelise külvisenorm oli pool puhaskülvimäärast): põld-raihein (Lolium hybridum) `Molisto`, roog-aruhein (Festuca arundinacea) `Seine`, harilik aruhein (Festuca pratensis) `Darimo`, päideroog (Phalaris arundinacea) `Palaton` ja ohtetu luste (Bromus inermis) `Lincoln`. Katsepõld paiknes Sakus keskmise viljakusega rähksel mullal (pHkcl 7,0, huumus 4,6%, P 94 ja K 173 mg kg-1 Mehlich 3 järgi). Fosfor-kaaliumväetist (P 15, K 164 ) anti igal sügisel. 2007.aastal algas vegetatsioon varakult (14. aprillil), kuid maikuu alguse
Taimed katavad mullapinda hästi nii enne kui pärast niitmist. Haiguskindlus: Rahuldav. Talvekindlus: Vastupidav talvekahjustustele, jäätumisele ja külmale. Kestvus: 8-12 aastat. Läbilöövus segudes esimestel aastatel nõrk. Pika püsivuse, tugeva võrsumisvõime ja agressiivsuse tõttu surub võõrliigid ja umbrohud rohukamarast välja ning muutub 2-3 aasta jooksul valitsevaks. Karjamaa-raihein Karjamaa-raihein ( Lolium perenne L. ) ,,RAIDI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1993. aastal. Sorditüüp: Keskvalmiv diploidne 40-60 cm kõrgune alushein. Kasutus: Karjamaadele ja ka sileerimiseks. Sobivad huumusrikkad kergema lõimisega parasniisked Mullastik: neutraalse reaktsiooniga mineraalmullad. Ei sobi happelised, kuivad rähk-, liiv-, turvas- ega kõrge põhjaveetasemega või üleujutatavad lammimullad.
Kõrrel on sõlmede kohal lehekimpudega külgvõsud (hea määramistunnus!). Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, pealt hõredalt pikakarvased. Pööris nõrk, õitsemisajal laiuv, hõbehall, pikkade peente karedate harudega. Pähikud 4-5 mm pikad, ohe väga lühike, ei ole märgatav. Kasutamine: kuivheinana keskmise söödaväärtusega. Lääne-Euroopas on kasutatud klaaskaupade pakkimiseks. LODUTARN Carex loliacea; loliacea (lad.k.) raiheinalaadne, sõnast Lolium raihein; õisikuosas sarnaneb lodutarn pisut raiheinaga. Sugukond lõikheinalised. Püsik. Kasvukoht: samblarohked turbapinnasel asuvad varjukad metsad, kuuse-lodu- metsade karakterliik. Lodutarn on heleroheline, 15-40 cm kõrge, väga lühikese risoomi ja sellest väljuvate võsunditega hõremurusalt kasvav taim. Varred arvu- kad, püstised, peened, ülemises osas teravalt kolmekandilised. Lehed varre
annaabi.ee 
