Iseloomu karastamine eeldab enamasti seda, et inimene väldib positiivse valentsiga mugavat oleskelu ja võtab vastu otsekui negatiivse valentsiga pingutust nõudvad väljakutsed. Pärast seda kui tahtekindlusest kujuneb inimesele oluline väärtus, omandab see – tahtekindel tegutsemine – positiivse valentsi ja inimene tunneb sisimat tõmmet toimida raskuste kiuste tahte jõuliselt. Inimese vaimne võimekus oleneb tema eluruumi organiseeritusest, eri regioonide suhtlusest ning lokomotsiooni deteostamise nobedusest ja arvukusest. Isiksuse psühholoogia aspektist vaadatuna jätab väljateooria lahti mõtestamata suure hulga küsimusi, mis teiste teooriate raames on leidnud ulatuslikku käsitlemist. 12 H.J.Eysenk`i isiksuse tüpoloogia Isiksusetasandid Isiksuse madalaima tasandi moodustavad Eysencki arusaamist mööda spetsiifilised teod või mõtted. Teise, kõrgema tasandi kujundavad inimesele harjumuspärased teod või mõtted,
lihtne jätkata, vihjaksid nagu mälule kui mateeria üldisele omadusele. Muidugi võib sellisest maailma ühendavast üldisest omadusest rõõmu tunda, kuid kui palju mõistmist ja selgust sünnib sellest, kui nimetame näiteks nii jalajälgi liival kui inimese võimet deklameerida peast luuletust ühe ja sama sõnaga "mälu". Endel Tulving kirjutab oma klassikaliseks saanud raamatus "Episoodilise mälu elemendid" (1983), et üldine mäluteooria oleks sama sisutühi kui üldine lokomotsiooni teooria. Organism võib ühest kohast teise liikuda lõpmatul hulgal eri viisidel: sammudes, joostes, roomates, rulludes, ronides, hüpates, ujudes, hõljudes, lennates, Eesti psühholooge 2 Lisa 1 Eesti psühholooge uuristades ja nii edasi. Mis ühist võib olla kõigil nendel liikumise vormidel peale selle, et nad