40. Valentsi suurendamine Poiss jookseb (sihitult) VS Poiss jookseb sadat meetrit. Sporditemaatikas tehakse 1-valentsilisest 2-valentne. · Aplikatiivid mõnes keeles on võimalik viia vabasid laiendeid objektiks ja sellega suurendada valentsi ühe võrra. Normaalolekus on väiksem valents, aga lisatakse midagi juurde. Verbile lisatakse tunnus, mis võimaldab sinna midagi juurde tuua. · Kausatiivid kausatiivkonstruktsioonid on morfoloogilised, leksikaalsed ja perifrastilised. · Lokatiivne vaheldus perfektiivsuse partikli lisamine võimaldab valentsi lisamist, nt reisin kogu maailmas VS reisisin kogu maailma läbi. 41. Whaley kõneaktid Keele ehituslik pool kohandub vastavalt sellele, mida inimesed keelelt nõuavad. Ülemaailmselt on igas keeles 3 funktsiooni välja arenenud: küsimuste moodustamine, käskluste esitamine ning kinnituste tegemine. Need harjumuspärased funktsioonid võivad mujalgi kasutusel olla: nt küsisõnu kasutatakse väidete tegemisel ja
(kontsessiivadverbiaal) kiuste on see tore raamat. 4. Otstarbemäärus (finaaladverbiaal) Juhatajale toodi allakirjutamiseks hunnik pabereid. 23. Mis määrustel on kolm suunaaspekti? 3 suunaaspektiga määrused Määruse tüüp kuhu? kus? kust? (latiivne) (lokatiivne) (separatiivne) Kohamäärus Läksin teatrisse Olen teatris Tulen teatrist Valdajamäärus Andsin emale lille Emal on lill Sain emalt lille Seisundimäärus Keerasin ukse lukku Uks on lukus Keerasin ukse lukust lahti Ajamäärus Olen juunist Olen juulis maal Olen juunist