Fiessen, Imperato/del Misier Michael Hartung in Pa-/dua me fecit, Anno 1633". Eesti seisukohalt on olnud üks puidust tarbeesemete valmistamise peamisi asukohti Avinurmes. Avinurme piirkonna majanduselu on läbi ajaloo olnud tugevalt seotud puutööga, omades enam käsitöönduslikku iseloomu. Tulenevalt metsade suurest osakaalust, suhtelisest eraldatusest ja kaugusest linnadest, on piirkonnas kujunenud välja oma majanduslik lokaliteet. Käsitöönduslik puidutöötlemine on olnud valdavaks tootmisharuks Avinurme kandis sajandeid. Esimesed kirjalikud teated siinsest puutööst, kui üle Eesti tuntud Avinurme meeste oskusest kirjutas teadaolevalt esmakordselt Laiuse pastor H. Jannau 1879. aastal. A. Moora oma monograafias "Peipsimaa etnilisest ajaloost" märgib siinkandi väga varast talude päriseksostu, mis eeldas lisaks põllutööle muud sissetulekuallikat.
Lokaliteedid on sotsiaalse energia ja inimtegevuse summad, mis on erinevate indiviidide, gruppide ja sotsiaalsete huvide ruumis kobardumise tulemus. Cooke tõi välja 3 lokaliteedi määratlust. Esiteks on see seotud modernistlike protsessidega, teatud piirkonnas toimuvate tsiviil- ja poliitiliste õiguste võitlusega. Teiseks on see inimeste igapäevane eluruum, kus nad töötavad ja tarbivad ja kus nende kohalikud poliitilised õigused määratletakse. Kolmandaks on lokaliteet sotsiaalse ja individuaalse liikumise baasiks. Proaktiivsed lokaliteedid koosnevad inimestest ja rühmadest, kes kasutavad ära kohalikke traditsioone ja olukorda mingi kindla koha sise- ja välistegurite suhtes. Eestis on uuritud linnageograafilisi aspekte struktualismi ja realismi vaatenurgast lähtudes, näiteks elamupoliitika valdkonnas. Lokaliteediuurimise poolt mõjutatud linnageograafe on süüdistatud tihti liiga empiirilses lähenemises. 2.Mis on asustussüsteem