naist, nende õdedega, kellega Irmat oli hoiatatud, Irma aga oli armastusest niivõrd joobunud, et ei täheldanud seda pisiasja ta lausa leppis sellega. Varsti täheldas Irma, et ta tundis oma kodukohas naist, kelle silmad kustusid poole aastaga, siis ta ei teadnud, mis see on, kuid nüüd täheldas, et see olla armastus. Kuid nüüd nagu ilm vaheldus, tulid jälle head ajad, nii head ajad, mida Irma ei osanud ette kujutadagi. Irmale meenusid kevaded. Irma hakkas meelega meest lokaalidesse ja kohvikutesse vedama, et mees kodust ei tüdineks ning sealt salaja ei põgeneks. Irma hakkas ka kõiki neid ehteid kandma, mis mees talle kinkinud. Samuti hakkas ta jälle oma lõhnaõlisid tarvitama. Nüüd pöörati suurt tähelepanu oma talule- Soonikule, mis mineval sügisel kiiruga ostetud sai, appi kutsuti arhitekt. Sinna pidi tulema ka eeskujulik sealaut, mida Rudolf soovis. Isegi värvid olid seadistatud( elumajal): seinad rohelised- kooskõlas
ha". Järgmine ilmus 1917 ,,Saatana karussell" - teos algabki niminovelliga. Novell täis hullumeelset fantaasiat. Seal aimata tõelist Gailitit. 1918 ,,Muinasmaa" suvitusromaan. 1919 ilmus novell ,,August Gailiti surm" - selles novellis peavad inimesed verist sõda. Ühes kohas kirjeldab lahingut. Naturalistlik pilt, kuidas surnukehi lubjaaukudesse pannakse ja kerjuseid neid tükeldavad ja koju söögiks tassivad. Siis algab aga öö - inimesed lähevad lokaalidesse pidutsema otsides joobumist ja armastust. Ja järgnevad kaunid armastuseavaldused Siki-Mikile. Ülelaululik, poeetiline. Inetuse-esteetika kõrvuti ülima iluga. 1919 ,,Rändavad rüütlid" - räägib kuidas mereõnnetusest pääsevad eluga naine ja madrus. Nad jõuavad vaevu kaldale ja majja, kus elasid kolm meest. Rätsep, lõõtsapaikus ja kirstu panija. Majutasid neid ja mõne aja pärast madrus suri. Naine jäi sinna elama ja mida kauem ta seal elas, seda enam haaras ta võimu endale
Suvehooajal lisandusid Narva- Jõesuu lokaalid: Pauli baar, Franzia, Merekasiino, villa Capriccio, Kuursaal ja Rannahoone kaks saali (ibid). Kuursaali aias oli veel kõlakoda, kus sageli esinesid ka välismaa muusikud. Kui siia lisada erinevate kultuuriseltside ja karskusseltsi peod, siis tuleb tunnistada, et Narvas elati üsnagi aktiivset elu, millest omakorda võib järeldada, et seal pidi olema piisavalt tasemel tantsumuusikuid. Kui suvehooajal toodi Narva-Jõesuu parimatesse lokaalidesse orkestrid valdavalt Tallinnast, siis kõik aasta läbi tegutsenud lõbustuskohad pidid talvehooajal toime tulema kohalike muusikutega. 89 R. Leemets. “65 aastat bändimuusikat Keilas”. – Lääne-Harju Ekspress 1997, 22.02. 90 Nagu edaspidi selgub, ei saa ainult koosseisu järgi siiski 100% kindlusega otsustada. Kuid Keila Bändi puhul pole mingit kinnitavat viidet, et neil sellised kalduvused võinuks olla. 91
annaabi.ee 
