mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. NtTa elab Pärnus. Nad sõitsid suveks maale. Vormiliselt jagunevad tegusõnad liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnadeks. 10. Määrsõnad Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis esinevad lauses määrusena. Määrsõnade tähendusskaala on üsna lai. Olulisemad tähenduslikud liigid on järgmised. 1. Kohamäärsõnad ehk lokaaladverbid märgivad ruumilisi suhteid, nt Tule lähemale. Kaugelt kostis imelikke hääli. 2. Ajamäärsõnad ehk temporaaladverbid märgivad sündmust iseloomustavaid ajalisi suhteid ja vastavad küsimustele millal? kui kaua? mis ajaks? kui tihti? jne, nt homme, täna, eile, ammu, kaua, kauaks, varsti, sageli, tihti, harva. Nt Hiljuti käisime paadimatkal. Ta külastab meid päris sageli. 3. Viisi- ja seisundimäärsõnad märgivad sündmuse toimumise viisi või sündmuses osaleja
Frekventatiivsed tegusõnad väljendavad korduvat tegevust, limpsima. Kontinuatiivsed tegusõnad väljendavad kestvat, pidevat tegevust, nt vaatlema. Osa tegusõnu on tähenduse tõttu vaegmuutelised, st nende tähendusest tulenevalt ei saa neist teatud vorme kasutada. 10. Määrsõna e adverb, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis esinevad lauses määrusena. Määrsõnade tähendusskaala on üsna lai. 1. Kohamäärsõnad ehk lokaaladverbid märgivad ruumilisi suhteid, nt Tule lähemale. Kaugelt kostis imelikke hääli. Nii nagu eesti kohakäänded, võivad ka kohamäärsõnad väljendada kolme ruumilise suhte vastandust. Sihtkohta väljendavad kohamäärsõnad vastavad küsimusele kuhu?, asukohta väljendavad kohamäärsõnad vastavad küsimusele kus?, lähtekohta väljendavad kohamäärsõnad vastavad küsimusele kust? Nt alla, all, alt, ette, ees, eest. 2
annaabi.ee 
