(s17) Vabariiklasi toetas suuresti NSVL. Elavjõudu nii palju ei rakendatud kui Saksamaa ja Itaalia puhul. Müüdi tanke, lennukeid ja suurtükke. Lisaks saabus ka sõjalisi nõuandjaid. NSV Liidule maksti Hispaania kullavarudega, millest 2/3 kulus varustuse eest tasumisele. Lisaks sellele saabus vabatahtlikke 53 erinevast riigist. Kokku oli neid umbes 30 000. Neid nimetati internatsionaalseteks brigaadideks. Üheks suuremaks vabariiklaste toetajaks oli ka Mehhiko, kes saatis lojalistidele 20 000 püssi, üle 28 miljoni padruni ja pakkus ka varjupaika põgenikele ning orvuks jäänud lastele. NSV Liidu, Saksamaa ja Itaalia aitamismotiivi ei ole raske mõista. Kuna kõik nad käitusid juba enne konflikti agressiivselt ja plaanis olid suuremad ettevõtmised oma maa- alade laiendamiseks, siis oli see suurepärane võimalus katsetada relvi ja muud lahingutehnikat. Loomulikult oli abistajatele teretulnud ka nö oma mõttekaaslaste võimulolek. Eestlased Hispaania kodusõjas (s18)
Rahulepingu allkirjastamiseni jõuti aga alles 3. septembril 1783. aastal. See kirjutati alla Pariisis tookordse Prantsusmaa kuninga Louis XVI vahendamisel. USA-d esindasid Pariisis diplomaat Benjamin Franklin ja John Adams. Suurbritanniat esindas diplomaat David Hartley. Suurbritannia tunnistas Põhja- Ameerika 13 koloonia iseseisvust. Määrati kindlaks piir USA ja brittidele kuuluva Põhja-Ameerika vahel. Majandusalased kokkulepped (näiteks kalapüügi tsoonid, võlakohustuste täitmine, lojalistidele tuli tasuda kompensatsiooni sõja ajal neilt konfiskeeritud vara eest jne.). Lepiti kokku sõjavangide vahetamise küsimuses. AÜ riigiaparaadi loomine: see protsess algas juba Iseseisvussõja ajal. Olulist rolli mängis siin II Kontinentaalkongress. 15. novembril 1777 kiitis kongress heaks dokumendi nimetusega Konföderatsiooni Artiklid ja Igavene Liit. Seda võib pidada USA esimeseks põhiseaduseks. See dokument määras kindlaks uue riigi võimuorganid ja nende pädevuse
annaabi.ee 
