paljudest teistest: Mulle meeldis jutuke sellest, kuidas vaal sai endale kurgu. Et ta ujus ja kõht oli tühi ning kaval kala, kes ta kõrva taga ujus andis talle nõu, et ta võiks ära süüa ühe meremehe.Meremees aga oli lõpmata tark ja taibukas mees ja paigaldas vaala kurku parvest ja traksidest võre, niiet sellest ajast peale ei saanud enam vaal süüa midagi muud peale väikeste kalade. Veel meeldis mulle jutt sellest, kuidas siil (Terav-Torkiv) ja kilpkonn(Lapik- Loivav) jaaguari poega ninapidi vedasid ja ta ei saanudki aru, kumb on kumb ja lõpuks muutusid siili okkad lapikuks ja kilpkonna kilp soomuseliseks, sest nad kumbki harjutasid sellele liigile omaseid asju. 15 Jacob(1785-1863) ja Wilhelm(1786-1859) Grimmi muinasjutud Illustratsioonid Val Biro, „Eesti Raamat!1981 Klassikaline vendade Jacob Grimmi ja Wilhelm Grimmi rahvajuttude
Oluline on ihupuhtus. Teenindaja jumestus on tagasihoidlik. Hoiduma peaks ekstravärviliste lauvärvide ja huulepulkade, sätendavate puudrite jms, samuti kunstripsmete kasutamist. Meik on vaevumärgatav, mahedates toonides. Teenindaja jälgib ka oma kehakeelt ehk mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid, mida kasutab. Tal on sõbralik näoilme, korrektne kohahoiak, kiired (mitte kiirustavad) ja täpsed liigutused ning mitte liiga kiire (mitte ka loivav) kõnnak. Teenindaja väldib suletud asendeid (käed rinnal risti, ühe käega teisest kinnihoidmine). Teenindaja ei zestikuleeri hoogsalt ega vestle kolleegiga. Ta kasutab sõbralikku sõnavara, on teadlik hääle kui töövahendi kasutamise võimalustest, oskab klienti kuulata ja vestlust juhtida. 59