Väikeste asjade poeetika (Viivi Luik). Lauluteksti osakaal luules kasvab. Absurd ja iroonia (kõige eredamad Jüri Üdi näitel 1970ndatel, Andres Ehini sõnamängud). Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms) - pilt on ühtlasem kui 1960ndate lõpul. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat, Peep Ilmet (esikkogu ,,Tuulekanne" (1980), kasutab stiliseeritud keelt ja mütoloogilise maailma rekonstrueerimist, kujundab luule rütmi-loitsulist kõla, mängib läbi klassikalisi luulereegleid. Kirjutab sonette, haikusid jne). 18. Jaan Krossi looming. Tegutses alguses literaadi ja noore tõlkijana. Palju loomingut: kõigepealt luuletaja, seejärel proosakirjanik, esseistika, näidendivormis tekstid .Esimene raamat Alma Vaarandiga (1957). Krossi loomingu periodiseerimine: luule ja proosavaheline piir. Ka need omakorda jaganevad kaheks allperioodiks. Kirjutas arbujalikku luulet
JAAN KAPLINSKI (1941) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti luuletaja on viimastel aastakümnetel olnud kassetipõlvkonna seas alustanud Jaan Kaplinski. 1997. a esitati ta Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Ta on olnud Riigikogu ja Tartu linnavolikogu liige, kuulub praegu Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Ta on samuti esseist-publitsist ja mõtleja, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleeme. Leidub palju laululist-loitsulist luulet. Kaplinski on modernist, lähtub luules omaenda isikust, kogemustest, tunnetest, lugemusest, mõtleb palju maailma asjade üle. Ta on üks tuntumaid eesti luule uuendajaid. Looming on looduslähedane. Publitsistikas tegeleb ta ühiskondlike küsimustega. Luulekogusid: "Tolmust ja värvidest" (1965), "Valge joon Võrumaa kohale" (1972), "Ma vaatasin päikese aknasse" (1976), "Tule tagasi, helmemänd" (1984), "Õhtu toob tagasi kõik" (1985), "Hinge tagasitulek" (tsensuuri tõttu 1990)
annaabi.ee 
