kõne ja värsi rütmi. Samuti vastab tüüpilises regiviisis silbile üks heli, seega koosneb viisirida kaheksast võrdse kestusega noodist. Regilaule esitati tavaliselt eeslaulja (laulik) ja kooriga, kus kõigepealt laulis eeslaulja üksinda värsirea ja koor ühines eeslauljaga tavaliselt rea lõpus ja kordas tekstirida. Esineb ka laululiike, mida esitas rühm ilma eeslauljata (mardi- ja kadrialulud) ja üksikisik (karajselaulud, hällilaulud, loitsulaadsed laulud). Enamasti lauldi kõnelemisega samal häälekõrgusel või veidi kõrgemalt. Sobiva kõrguse või valida oma häälejärgi. Kuigi Eestis oli ülekaalus naiste laul, oli ka meestel rohkesti lauluvõimalusi nt mardisandiks käies ja Pärnumaalt on teada mehi, kes esinesid pulmalaulikutena. Regilaule esitati ilma pillisaateta, kuid esituse ajal võis liikuda. Väga vana nähtus on laulmine sõõris sammudes nt Kihnus,samuti esitati tantsuslise liikumisega laule Setumaal.
tavaliselt öeldakse, et ta moodustab pea aegu omaette keele. Hulk sümboleid ja metafoore nt. lehmad = pilved = koidukiired; pilv = mägi; äike = sõda; silm = päike. Jumalatel on palju erinevaiod nimesid, mis hakkavad juba omaette tähendust omama nt. Indrat nimetatakse kui Vrtra tapjat. Kõik narratiivid on lõpetamata - puudub algus ja lõpp. Nad ei olnudki mõeldud jutustamiseks vaid pöördumiseks jumala poole. Rituaalhümnid, dialooghümnid (poeg pöördub isa vaimu poole), loitsulaadsed. Ridvedas on palju jumalaid. Oluliseimad on Taevasfääri jumalatest : taeva ja maailma korra jumal Varuna koos maailma korra ja päikese kulgemise jumal Mitraga. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis.oluline on veel koidujumalanna Usas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese - ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest - tulejumal Agni Samaveda on suhtelislet vähetähtis tekst. Saman - laul. Kogum laule, mida preester laulis Ei