Sõna "muusika" veel ei eksisteerinud, oli lausumine, loitsmine, sõnumine. Jäljendati looduse hääli, saavutati võin loomade ja inimeste üle. Kes tundis sõnumise kunsti, võrdus jumalaga. Ajapikku lisandus meelelahutuslik pool, seltskondlik pool. Esimesed pillid olid löökpillid ja puhkpillid. Vanades kultuuririikides (Hiina, Egiptus) tekivad esimesed helisüsteemid ja ka keelpillid. Tõeliselt arenes aga muusika vanas kreekas, kus tuli ka sõna kasutusele MUSIKE (muusade kunst).
tegevuse. Pilet nr. 2 1. Muinasusund Eestlaste jumal oli Tarapita. Tarapita tuleb sõnast Taara. Thot oli skandinaavlaste piksejumal ja Torum handidel. Loodususund oli uskumuste, kommete ja rituaalide usk, mis oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Vägi oli kõikjal olev ja kõikjal mõjuv jõud. Väge võis olla inimestes, olendites, esemetes, kehaosades ja mujal. Nt. väge võis olla sõnades - loitsmine, nõidumine. Targad ehk nõiad olid inimesed, kellel oli rohkem annet, oskusi ja võimeid ravitsemiseks, ennustamiseks jne. Hing on inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing ajutiselt kehast lahkuda, surma puhul lahkus jäädavalt. Peale surma hinge uus 'kodu' hiis või kalmistu. Hiis oli pühamets. Põletamismatus oli see, et usuti, et nii vabaneb hing keremini kehast. Usk hauatagusesse ellu (teine ilm). Kultus ehk ohvripaigad. Pühad hiied
annaabi.ee 
