ühesilbilistes ije (kuljõ 'kuude') · Verbides tüvevaheldused: maadaq 'magada', magahamma 'magama', maka 'magan', magasi 'magasin' · Kindla kv oleviku ainsuse ja mitmuse 1 ja 2 pööre, vormid võivad kattuda (maq maka miiq maka, saq makat tiiq makat), 3.pöördes erinevused (ta makas nimäq makassõq) · Lihtminevik enamasti pöördelõppudeta, 2.pöördes kõrisulghäälik: maq loi saq loiq, miiq loi tiiq loiq · Kaudne kv v-tunnuseline (makav 'magavat', tullõv 'tulevat'), mõnikord ka vat (tulõvat 'tulevat') · Tingiv kv nud-kesksõnaline: kas sa tennüq tuud 'kas sa teeksid seda' · Tud-kesksõna ainsuse ja mitmuse eristamine: kiri om loet 'kiri on loetud' kiräq ommaq loeduq 'kirjad on loetud' Setu Üks Võru murrakutest, omaette murre või Võru murde murrakurühm? Setu ja Võru murde vaheline piir nõrgem kui Võru ja Tartu murde vahel
verbides tüvevaheldused: maadaq ‘magada’, magahamma ‘magama’, maka ‘magan’, magasi ‘magasin’; kindla kv oleviku ainsuse ja mitmuse 1. ja 2. pöördes vormid kattuvad (maq maka – miiq maka; saq makat – tiiq makat), 3. pöördes erinevused (ta makas – nimäq makassõq); lihtminevik enamasti pöördelõppudeta, 2. pöördes kõrisulghäälik: maq loi – saq loiq, miiq loi – tiiq loiq; 14 kaudne kv v-tunnuseline (makav ‘magavat’, tullõv ‘tulevat’), mõnikord ka –vat (tulõvat ‘tulevat’); tingiv kv nud-kesksõnaline: kas sa tennüq tuud ‘kas sa teeksid seda’); tud-kesksõnas ainsuse ja mitmuse eristamine: kiri om loet ‘kiri on loetud’ – kiräq ommaq loeduq ‘kirjad on loetud’; SETU MURRAK
annaabi.ee 
