Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet, kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus. Penno: Hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss. Jauram: Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm. Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam. Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema kohta et ta on suhteliselt tundlik ja kiiresti solvuja, Hääl on tal väga omapärane, isemoodi tume baritone, mis muudab tema kõnelemise omamoodi huvitavaks
Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet, kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus. Penno: Hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss. Jauram: Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm. Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam. Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema kohta et ta on suhteliselt tundlik ja kiiresti solvuja, Hääl on tal väga omapärane, isemoodi tume baritone, mis muudab tema kõnelemise omamoodi huvitavaks
maamaja, enne seda oli ta elanud enda tädiga, kes nüüd läks Austraaliasse sugulastele külla. Ülejäänud aja pühendas ta Miranda jälgimisele ja majas ning keldris korrastuste tegemisele, kuni lõpuks Miranda sinna tõi. Teoses kirjeldab Miranda Fredericki järgmiselt: „Ta on kuus jalga pikk, kaheksa-üheksa tolli minust pikem. Kehaehituselt on ta kõhetu ning näeb seetõttu pikem välja, kui ta tegelikult on. Igavene loikam. Ta vastikult lihavad kämblad on koletult suured ja üleni roosakasvalged. Need pole kellegi mehekäed. Ta kõrisõlm on liiga suur, randmed ülearu jämedad, lõug liialt rõhutatud, alumine huul vastu hambaid surutud, sõõrmeservad punased. Ja veel – polüübid. Ta kõnemaneer on niisugune imelik ja vahepealne – harimatu, ehkki ta tahab haritud olla. Terve ta nägu on liiga pikk. Tuhmid lainelised mustad juuksed, mis lauba kaugelt paljaks jätavad, on karmid ja kõvad