tühikäik. Autode rattad ja rehvid 8.2.1 Veljed Autoratta osad on velg ja rehv. Sõiduautodel kasutatakse süvapöiaga velgi. Erinevate autode veljed erinevad üksteisest läbimõõdu, laiuse ning kilbi ja pöia vastastikuse paigutuse poolest. Velje tähistuses, näiteks 5J-13, näitab esimene number pöia laiust tollides. Numbrile järgnev täht seostub serva kuju ja kõrgusega. Mõttekriipsule järgnev number näitab pöia läbimõõtu. Rehv koosneb mantlist (väliskumm) ja ventiiliga lohvist (sisekumm). Õhkupidava sisekihiga mantlid lohvi ei vaja, neid nimetatakse tihtrehvideks. Ventiili südamik on sulgur, mida saab välja keerata. Tihtrehvi ventiil kinnitatakse velje külge. Rehvid Ratta kandevõime, veeremissuuna täpsuse ning veo- ja pidurdusjõu edasiandmine sõltub mantli ehitusest. Mantli mustrilist pealispinda nimetatakse protektoriks ehk turviseks. Selle all paikneb venimatu vahevöö. Nii vöö kui ka sarrus koosnevad mitmest koordikihist, mis ei lase
Traktoritel kasutatakse ka osandatavate pöidadega rattaid. Lamepöid on osandatav, et hõlbustada rehvimist. Osandatavaid pöidasid on kahesuguseid: · Lõhestatud äärerõngaga · Tervikäärerõngaga. Rehv on ette nähtud rattale mõjuva dünaamilise koormuse vähendamiseks, et haardumine oleks parem. Kasutatakse lohviga ja lohvita (tihtrehve) rehve. Tihtrehvid tühjenevad torke korral aeglasemalt. Lohviga rehv koosneb: · mantlist · lohvist · pöiavööst. Mantel koosneb: · Põhimik · Protektor ehk turvis · Vahevöö · Külgmik · Randid Põhimik on mantli sarrus. Ta on tehtud mitmest koordikihist. Koort on kummeeritud riie. Turvis suurendab haardumist ja kaitseb rehvi vigastuste eest. Põhimiku ja turvise vahelises vahevöös asuvad koordikihid. Koordikihtide paigutuse järgi eristatakse diagonaal- (A) ja radiaalrehve (B). Radiaalrehvi
annaabi.ee 
