Esimeses kooliastmes on sõprussidemed veel küllaltki enesekesksed ja pealiskaudsed. Sõprusringid on suhteliselt ebapüsivad. Algklassides on kõige sagedasemad samaealiste ja samasooliste grupid, mis on väikesed, organiseerimata ning varieeruva kuulujaskonnaga. Poisse seob sellel perioodil eelkõige sport ja tüdrukuid suhtlemisvajadus. Aluseks on ühine huvi või eesmärk. Sõpruskond pakub emotsionaalsust, turvalisust ja lohutust. Sageli on eakaaslased vanematest paremad lohutajad.[1] Sotsiaalses arengus on oluline leida tõeline sõber ja olla ise ka tõeline sõber. See aitab väljendada lähedust ja tõsta lapse eneseusku. Sõbraga võetakse ette ühiseid tegevusi, jagatakse tundeid ning saladusi. Lapsepõlve egotsentrilisus areneb partnerluseks. Sotsiaalsete oskuste õppimiseks on olulise tähtsusega esimesed kümme eluaastat. See on aeg, kui tekivad populaarsed ja ebapopulaarsed klassikaaslased, osadest saavad nn vaimsed
likviidsusprobleeme. Selle põhimõtte aluseks on asjaolu, et pangandus püsib peamiselt usaldusväärsusel. Kui hoiustajad kasvõi korra on kaotanud usalduse panga vastu, siis on seda usaldust väga keerulin tagasi võita. 1. Likviidsuspoliitika on strateegiline vahend, et võita ebakindlust ning lahendada kriisiolukordi. Selle väite aluseks on arvamus, et kaasaja pangad on oma klientidele igakülgselt kindlustatud ja turvalised partnerid, mitte aga mingid lohutajad. Panga juhtkonna ülesanne on finantsjuhtimise valdkonnas defineerida selged finantskriteeriumid, mille aluselt kontrollitakse perioodiliselt pangapoliitikas formuleeritud eesmärke ning juhtimisstrateegiaid. Samuti hinnatakse strateegilise poliitika ja juhtimisstrateegia rakendamise taktikalisi võtteid. Sellised perioodilised hindamised annavad juhtkonnale võimaluse hinnata muutusi ning arenguid panga