1905. aastal. Samal aastal tühistatakse ka palvemaja ehitamise plaan- saadakse luba kiriku ehitamiseks (R. Alberi ja K. Pärn 2009). Hoones olid tollal koguduse ruumid. Hiljem on hoone leidnud kasutust lasteaiana 1961-1987 aastatel. Viimased kakskümend aastat (1990- 2009) on osa pastoraadi hoonest olnud Koduloomuuseum. Samal aastal tühistatakse ka palvemaja ehitamise plaan- saadakse luba kiriku ehitamiseks (R. Alberi ja K. Pärn 2009). Avinurme kirik Algselt olid avinurme inimesed Lohusu koguduse liikmed ja käisid Avinurmest Lohususse kirikusse. Kuna Lohususse oli pikk maa kirikusse käia, siis hakkasid Avinurme inimesed taotlema oma kiriku ehitamist juba 1860. aastal. Luba kiriku ehitamiseks saadi 1906. aastal alustati Avinurmes uue raudkivist kiriku (vaata Foto 2) ehitamisega, mis peaasjalikult koguduse enda kokkupandud rahaga lõpule viidi. Kirik õnnistati sisse 15. Juunil 1909 (K. Jalakas 2009)
näiteks nurmede kraavitamine liigvee vastu, mida seda teed rändav talumees tähele võinuks panna. Looduskirjeldused kannavad utilitaarse vaate pitserit. Maakotus nakap siist maalt eembale iks waesembas nink igawambas saa- ma. Tee lät suurt sood mööda edesi, kun muud ei olle nätä, kui ärasam- melduid näljatsid pedajakeisi, mes waiwalt ennege siin kaswawa. Ede- Eesti looduskirjanduse lugu 249 otsast, N i n a s i jaamast, Lohusu wanast puukerikust nink R a n n a - p u n g e r j a s t möödaminnen, näet veel Peipsit hääl käel. Ent ka Peipse järv om talwel ea nink lume al igaw nätä… (Maa-rahwa… 1858: 29) Soode kohta tõdeb jutustaja, et need ei kasvata midagi muud tarvilik- ku kui tetri ning muid metsalinde, kuid samas on teema sujuvalt seosta- tud kraavitamise-jutuga: kui need alad ükskord inimeste töö ja vaevaga tahendatakse, tuleb neist tunduvalt väärtuslikumaid põllu- ja metsa- maid
annaabi.ee 
