11. Kompaktsete organite ehitus Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nim. kihnuks. Kihnuga seostuvatest organi sisemuses asetsevatest isekeskis liitunud sidekoelistest vaheseintest koosneb organi toestik. Nendevahelised ruumid täituvad organi talitlevate elementidega – parenhüümiga. Kindlapiirilist ja tavaliselt lohustunud paika organi pinnal, mille kaudu sisenevad veresooned ja närvid, nim. väratiks. Väliselt eraldatavad või sälkude kaudu üksteisest lahutatud organiosad kannavad sagarate nimetust. 12. Luude ehitus. Luude jaotus kuju ja struktuuri alusel Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks. Pikad luud esinevad jäsemetes ja toimivad kangidena
Tüümus talitleb aktiivselt noorloomadel, vananedes hakkab taandarenema, mille tulemusel organi parenhüüm asendub järk- järgult side- ja rasvkoega LÜMFISÕLM Lümf tsirkuleerib lümfisoontes ja suubub aferentsete lümfisoonte kaudu lümfisõlmedesse, mis on kapsliga ümbritsetud kompaktsed organid – kapslist lähtuvad organi sisemusse trabeekulid Lümfisõlmedes toimub lümfi filtreerimine siinustes ja rikastamine lümfotsüütidega Lohustunud osas asub värat, kus paiknevad 1-2 viimasoont – välispinnal paiknevad organisse lümfi kandvad toomasooned Lümfisõlmesiseseid lümfi liikumise teid nimetatakse siinusteks – kihnu ja lümfifolliikulite vahel subskapulaarsiinused, trabeekulite ja säsiväätide vahel medullaarsed intermediaarsiinused ja lümfisõlme väratis värati- e hilaarsiinus Lümfi kulg lümfisõlmes: aferentne lümfisoon subskapulaarsiinus kortikaalne intermediaarsiinus medullaarne