Kui ta oli kingul haavapuu juures, lõi äkiline tuulehoog veskitiivad kolinal käima. Rosinante ehmus ära, ajas end tagajalgadele püsti ja paiskas Helduri maha, seejuures nii õnnetult, et piik tungis otse südamesse. Perekond: poeg Surmapõhjus: Hobune paiskas ta enda seljast maha ja piik tungis otse südamesse. 4.153. Vadim Burlakov Sünnikoht: Harala Ametid: talusulane; mehhaanik; mölder; tallimees; giid; Välimus: väiksekasvuline; asiaatlike silmadega; lohkuvajunud põsed; Olemus: kloun; pigem laseb inimesel hulluks minna, kui loobub rahast, seega raha peal väljas; organisaator; Lugu: Valju hääle tõttu pandi ta igal pool organisaatoriks. Ta tegi kõikjal näovigureid, see oli tema leivanumber. Hiljem läks Vadim Euroopasse ja teenis 54 Saksamaal ühes talus. Peremehele ei meeldinud ta liikuv nägu, ta kahtlustas, et Vadim ahvib teda. Ta naasis Haralasse, kus oli inimestel veel huumorimeel alles.
Ta hääl muutus järjest nõrgemaks, ta kordas veel mõned korrad masinlikult ja pikkade vaheaegade järel, nagu kell, mille viimane helin järele kajab: «Tema pärast... Tema pärast...» Siis ei suutnud ta keel enam ühtki arusaadavat sõna lausuda, kuigi ta huuled ikka veel liikusid. Äkki varises ta kokku ja jäi, pea põlvedele vajunud, liikumatult tänavatolmu istuma. Tütarlaps tõmbas oma jala tema alt ära ja see kerge liigutus tõi mehe ärkvele. Ta äigas käega aeglaselt üle oma lohkuvajunud põskede ja vaatas veidi aega imestusega oma niiskeid sõrmi: «Mis see on?» sosistas ta. «Ma olen nutnud!» Siis pöördus ta ootamatult mustlastüdruku poole, näol sõnulseletamatu piin: «Ja teie vaatasite külmalt pealt, kui ma nutsin! Laps, kas sa ka tead, et need pisarad on tuline laava? Kas siis tõesti on õige, et kui inimene teist vihkab, on ta süda täitsa kalk? Kui ma ka suremas oleksin, naeraksid sina. Aga mina ei tahaks sind suremas näha! Üks sõna sinu 460 suust
annaabi.ee 
