Tv = -------------- · Q m3, (6.2.2.3) l · t1 + t2 + t3 kus: t on vahetuse kestus min; te aeg ettevalmistusteks min; t1 ühe kilomeetri läbimise aeg mõlemas suunas min; t2 ja t3 peale- ja mahalaadimise aeg min; l keskmine veokaugus km. Hobukokkuveol kasutatavad veovahendid Puidu kokkuveol on kasutatud väga mitmesuguseid veovahendeid. Talvel kasutatakse kokkuveol palgikelkusid, regesid ning lohisteid, suvel vankreid, nende esi- või tagaosi, spetsiaalseid ratashaagiseid, kelkusid. Põhiliselt kasutatakse tänapäeval kummiratastega vankreid, poolvankreid, ja lohisteid. . Vankriga kokku vedades tuleb puit käsitsi peale ja maha laadida, mis on füüsiliselt raske ja aeganõudev töö. Jämedamaid palke ei suudagi mees tõsta. Laadimise kergendamiseks ning hoburakendi tööjõudluse suurendamiseks võib vankrile külge
Noorendike hooldamisel olid kasutusel võsanoad ja kiinid. Nagu sajandeid varem oli hobune peamine metsamaterjalide kokku- ja väljavedaja. Nendega veeti puitu sageli kümnete kilomeetrite kaugusele linnadesse, raudteejaamadesse või parvetusjõgede äärde. Kui sajandi algul, nii nagu mitmed eelnevad kasutati metsaveol talumeeste hobuseid, siis 60.-70.-datel olid metsaveohobused juba metskondades olemas. Lisaks traditsioonilisele vankrile, reele, palgikelgule konstrueeriti mitmeid lohisteid ja kõik võimalikke abivahendeid. Alati ei rahuldanud kaubanduses müügil olevad rakmedriistad. Hobusega tegeleja pidi olema "fanaatik", kes oskas ehk nn. oli sunnitud ise hobuseriistu tegema või kaubandusest saadavaid ümber kohendada. Kuna raieajaks valdavalt talvekuud, siis mitmete seenhaiguste, eelkõige kuusikutes juuremädanikku põhjustava juurepessu levik kahjustatud puudelt või kändudelt tervetele, oli hobuveoga väiksem. Tunduvalt vähem said
annaabi.ee 
