imeasju nagu nt. Tori vasar. Kääbushaldjate päritolu on keeruline. Majaperemehed tõid talvehakul seoses mingi viljakusriitusega ohvreid. Nad olid kaksipidise olemusega. Heledaid peeti sama kauniteks kui jumalaid, tumeda olid aga ebardlikud ja koledad. 9.Maod ja lohed Madusid kohtas Põhjalas vähe. Müütides on neid palju aga ülemaailmse muinasjututraditsiooni tõttu. Viikingite laevu kutsuti harilikult drakarideks- lohelaevadeks. Kuid kõige vägevam alus 998.aastal oli nimega- Pikk Madu. Ilmamadu Jormundgand oli 1 Loke 3-st koletuslikust lapsest. Odin heitis ta merre ,sest aimas juba ette ,mida madu Ragnaroki ajal teeb. Meres kasvas madu nii suureks , et ulatus üle kogu maakera ja võis oma saba hammustada. 10.Müstiline spiraal Nii võlukunst kui ka moondumised on Põhjala müütides tugevalt esindatud. Üks vanapõhja ornamentika tunnuseid on kas mustade või valgete kaartega või
rõõmsameelsed haldjad aga elutsesid metsades ja järvedes. 7.8 Maod ja lohed Maod ei ole Skandinaavias just väga tavalised loomad, nii et müütides on nad sagedased tegelased mitte tänu igapäevastele kohtumistele nendega, vaid ülemaailmse muinasjututraditsiooni mõjul. Neid aeti müütides tihtipeale segi lohedega. Viikingitest 22 rändröövlite laevu nimetati küll drakariteks lohelaevadeks -, kuid kõige vägevam alus, mis ehitati 998. aastal, Norra kuningale Olav Tryggvasonile, sai endale nimeks Pikk Madu. Põhjala müütides kannavad maod peaaegu eranditult negatiivset tähendust. Neist seostati ka surnutega. Lohede roll oli üldiselt mitmekesisem. Nad tekitasid siiski hirmu nagu maodki. Lohede tuline hingus võis kilbi ainsa silmapilguga tuhaks põletada ning oda nende soomusest läbi ei tunginud. Ja nad elasid madude kombel maa all,
annaabi.ee 
