Madala enesehinnaguga inimestel on probleemid reaalses igapävaelus, kaasaarvatud õpimisel. Kõrge enesehinnanguga inimsed suudavad kergemini taluda ebaõnnestumisi. Kooli üks olulisim ülesanne on tõsta õpilaste enesehinnagut. Hindamine on seotud negatiivsete emotsioonidega, sest hindamisel annab hindaja enamasti sõnumi, sa ei oska või tea, sellel teel võib lämmatada lõplikult õpimotivatsiooni. (lk 41) Ei ole olemas laisku õpilasi, vaid osa õpilasion õpiraskustega. Laiskus ja lohaksus on tavakeeles inimeste kirjeldamiseks kasuatatavad omadussõnad, mis iseloomustavad mittetoimetulekuvad ja ebaedu. Pedagoogiliselt on tegemist harjumuste ja pedagoogiliselt eesmärgistatud tegevuse tulemus. Õpilased on oma olemuselt õpijalikud, kui selleks on tingimused olemas. Väär on veendumus, et õpilased on olemuselt laisad või lahakad, ning pahatahtlikud. (lk 42) Õpetajast oleneb kas inimesed tahavad teha konkreetset ülesannet või mitte. (lk 44)
ühel arusaamisel siis saadakse üksiktegevusteparandamisel parem tulemus. Kui ainult osad hoolivad ohutusest, ei saavutata häid tulemusi. Tööohutust tuleb tõsiselt võtta. Kui inimesed ei mõtleks oma ohutusele, kaotaksime me palju inimelusid. 1. Eesti ohutuskultuur Kuigi eestis on palju kutselisi päästjad, oleme me tuleõnnetustes hukkunute arvu poolest Euroopas esikohal. Enamike õnnetuste põhjusteks on hoolimatu käitumine. Õnnetuste põhjused ei ole ainult lohaksus, vaid ka see kui tõonäolisteks neid peatakse ja mida nende vältimiseks tehakse.Ainult 38% eestlastest on varustatud suitsuanduriga.Enamik häirekeskusse tulenevad teated sisaldvad infot, et korter või hoone põleb juba lahtise leegiga.Tulekahju hilisest avastusest annab kinnitust see, et enamik tuleõnnetustest hukkunutest on surnud enne pääste kohale jõudmist.Kui rohkematel inimestel oleks suitsuandur paigaldatud ei oleks nii palju tulekahjusid. Suitsuandur äratab magaja tule algfaasis
annaabi.ee 
