Suunavvalik, stabiliseerivvalik ja lõhestavvalik 3. C. Darwin ideede allikad, panus evolutsiooniõpetuse rajamisse Charles Darvini huvi looduse vastu tärkas, kui ta õppis kirikuõpetajaks väikses maakohas Inglismal. 1832-1836 reisis ta Beagle'il ümbermaakera. Esimese asjana tagasi tulles kirjutas ta geoloogia vaatevinklist olulise elemente. Galapagose saarelt täheldas ta seoseid linnu nokakuju ja toidulauaga. Darwin oli suhteliselt lohaks oma töös. Veel mõtteis sai ta koostööd tehes Wallace'iga. Darwin uuris ka varasemaid kirjatükke, nt Malthuse kirjutis, kus ta kirjeldab toiuduhulga piiratuse ja järglaste andmise võime vahelist seost. Siit tuli järeldus, et liigi siseselt peab toimuma võistlus-evolutsiooni toimimiseks vajalik mehhanism. Samuti vaatles ta kodutuvisid ja tegi nendega katseid ning kontakteerus spetsialistitega. Tema tähtsim panus on loodusliku valiku mõiste, mis pani aluse
· Kehahoid (sirge, rühikas, vaba, sõdurlik, jäik, küürus, lodev) · Näoilme (aval, ilmekas, lõõgastunud. naeratav, tõsine, morn, tusane, karm) · Silmavaade (avameelne, uudistav, uuriv, kriitiline, tühi, jäine, irooniline, eemalviibiv, luurav) · Kõnnak (kindel, vaaruv, tasakaalukas, hoogne, kiire, närviline) · Istumisviis (sirge, lõtv, sundimatu, kindel, lohaks, kange, kühmus) · Rääkimisviis (sugestiivne, soe, meloodiline, selge, kamandav, terav, jäine, pudikeelne, kogelev, alandlik, võlts, meelitav) · Puudutused, lähedus · Hingamiskiirus (kiire, normaalne, aeglane) · Zhestid käte hoid, liigutused, ehmatamine Erinevates kultuurides on erinevad kombed. Vastavalt kehakeele tähtsusele eristatakse: · kõrge kontekstiga maad kehakeel on väga oluline (idamaad, itaallased, prantslased)