kaasates vajadusel teisi spetsialiste. Oluline on arvestada samal ajal ka kliendi toimivaid funktsioone, oskusi ning suhtlus-, õpi- ja töökeskkonna tingimusi edasise teraapia planeerimiseks. Kommunikatsioonihäirete ennetamine seisneb riskirühmade väljaselgitamises ja sobiva suhtluskeskkonna kujundamises. Oluline on ühiskonna teavitamine kommunikatsiooni- ja neelamishäiretega inimeste probleemidest ja nende abistamise võimalustest logopeedilises töös. Kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine kulgeb logopeedilise õpetuse ja/või ravi käigus. Paljudel juhtudel on vaja teiste spetsialistide abi. Logopeediline töö on sisult ja meetoditelt kliendi õpetuslik ja psühholoogiline suunamine ja mõjutamine. Olulisel kohal on keskkonnatingimuste loomine või kohandamine kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni kompenseerimiseks, kujundamiseks või taastamiseks.
Õpilase arengu jälgimine ja toetamine I TASAND tegevused hõlmavad kõiki lapsi. Märkamine ja esmane sekkumine. Õpetajapoolne individuaalne lähenemine. Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart (vorm, mis ei ole ette antud, kool peab selle ise koostama, nt iga õppeaine kaupa välja toodud õpilase tugevused, nõrkused; keskendumine jne). Selle kaardi abil saab jälgida ka arengut. Eriti kui laps käib mõnes tugirühmas, nt logopeedilises, siis peab lapsel see kaart olema, seda ütleb seadus. II TASAND (kui õpetaja palub abi) hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega (sh andekate) lastega kooli tasandil. Tegevust koordineerib hevko (hariduslike erivajadustega õppe koordinaator). Tegevuse aluseks on individuaalse arengu kaart. Selgitatakse välja õpilase vajadused kooli tasandil. Kui koolil on eripedagoog saab koostada vastavad testid jne, saab aimu lapse arengust
annaabi.ee 
